Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tartus lärmavatest linnupeletitest võib kasu olla

Linnupeleti Küüni tänaval.
Linnupeleti Küüni tänaval. Autor/allikas: Kristjan Teedema/ Scanpix

Kuigi on käimas vareslaste pesitsusaeg, kuuleb Tartu Kaubahoovi pargis tänavu vaid tihaste ja varblaste laulu. Kas möödunud suvel paigaldatud linnupeletid on vareslased kesklinnast tõesti eemale hirmutanud?

Linn pakub varestele, hakkidele ja ka teistele linnaloomadele väga head elu. Linnas puuduvad kiskjad, siin on soodsad pesitsuspaigad ja külluslik toidulaud.

Kuna tartlased käisid linnale kaebamas, et linnuparved hõivavad kesklinna, mustavad tänavaid ja istepinke, paigaldas linnavalitsus möödunud suvel hakkide ja vareste kesklinnast minema peletamiseks lindude hädakisa tegevad peletid. Seejärel soovis linn linnupeletite kasu hinnata ja Tartu ülikooli teadlased asusid kesklinnas vareslasi üle lugema.

“Uurimustulemusi vaadates näib, et peletid võivad siiski oma eesmärki täita,” ütles hilissügisest kevadeni linnas hakke, hall- ja künnivareseid loendanud TÜ linnuökoloog Marko Mägi, kes veel pool aastat tagasi seadmete tõhususes kahtles. Ent teadur rõhutas, et praeguste uuringute kinnitamiseks on vaja teha täiendavad vaatlusi.

Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Mart Lukasoni sõnul näitab uuringu “Tartu kesklinna vareslaste loendused ja hirmutamise mõju künnivareste kolooniatele“ esimene etapp, et senised kulutused peletitel on end ära tasunud. “Teada on saadud, et ollakse õigel teel, mis on iseenesest juba suur asi.”

Ta lisas, et kevadtalvised uuringud olid pealiskaudsed ning edaspidi asju süvendatult ja pikemaajaliselt jälgides on lootust jõuda tulemusteni, mis võivad lisaks Tartule olla abiks ka teistele linnadele, kus lindudega probleeme on. Edasiseks koostööks teadlastega küsis linn raha keskkonnainvesteeringute keskuselt, kes pole veel rahastamisotsust teinud.

Kuna senised tulemused on lootustandvad, jätkab linn peletite kasutamist. “Oleme valmis teadlaste ettepanekul muutusi tegema, näiteks vahetama peletite asukohti ja töörežiime, kui see peaks vajalik olema,” lausus Lukason.

Tartu künnivaresed loovad uusi kolooniaid

Teadur Marko Mägi täpsustas, et linnas ööbivate vareslaste kohta ei ole võimalik korrektset analüüsi teha, kuna nende kohta on andmeid praegu liiga vähe. Ent seniste vaatluste põhjal tundub, et näiteks Küüni tänava linnupeleti, mis peaks hirmutama vareseid ja hakke eemale Kaubahoovi ja Barclay platsilt, täidab oma eesmärki. “Ühel hetkel ei kogunenud linnud sinna õhtuti enam üldse,” sõnas novembrist maini mõne nädalaste vahedega Narva maantee 25 asuva üliõpilaselamu katusel päikeseloojangute ajal vareslasi loendanud ja nende liikumist jälginud Mägi.

Ligikaudne vaatluskohast avanev vaade on ümbritsetud kollase joonega. (Allikas: Marko Mägi)

Teaduri sõnul ei saa välistada, et linnud hülgasid Kaubahoovi hoopis mõnel muul põhjusel. Samas, kui Küüni tänava peleti sügisel mõneks ajaks Aleksandri tänavale viidi, tulid linnud jälle Kaubahoovi. Kui peleti vanale kohale tagasi toodi, lahkusid nad sealt uuesti.

“Ühe aasta andemete põhjal tundub asi lootusrikas, selline peletamine võib tõesti töötada. Ent ma olen üpris kindel, et isegi kui kesklinnast saadakse lindudest lahti, tuleb samade probleemidega kuskil mujal tegelema hakata.”

Viimasele viitavad juba ka Tammelinna elanikud, kellest mõned on soovitanud kesklinnas lindude hirmutamine lõpetada, sest paljud hakid valisid uueks ööbimiskohaks Tamme staadioni ümbruse.

“Selles pole midagi uut: karta on, et kui linnud ühes kohast minema aetakse, lähevad nad teise kohta. Linnast minema nad ei lähe,” ütles Mägi ja viipas käega oma kontori akna taga paistvale Hurda pargile, “Ka siia on tekkinud umbes 20 künnivarese pesa, mida siin varem ei olnud. Selliseid uusi kolooniaid on sel aastal ka Tartu teistes kohtades päris palju.”

Kui vaadata pesade arvu, ongi Tartu künnivareste arvukus tunduvalt kõrgem kui eelmisel aastal. Pesade arv kasvas ka hirmutatud kolooniates, ent veidi vähem kui mujal. “Lindude arvukuse kasvu võib panna ka sooja talve süüks, mille tõttu jäi ellu rohkem linde kui mõnel külmemal aastal,” lausus Mägi.

Samas näitab uuring, et kesklinna künnivareste kolooniates on pesade asutamise protsent madalam kui neis kolooniates, milles linnupeleteid ei kasutatud. Ent hirmutamise mõju pole statistiliselt oluline. “Võimalik, et kogudes juurde ka järgmise aasta andmed, muutub erinevus juba oluliseks. Kuid võimalik on ka see, et erinevus ei joonistu välja, kuna võib-olla oli just see aasta kuidagi eriline, mis pesitsust mõjutas. Või harjuvad linnud järgmisel aastal peletamisega ära,” mõtiskles teadur.

Lühidalt uuringu andmetest:
• 2100 lindu oli suurimas linnuparves.
• 7700 hakki ja varest oli suurim lindude arv, mis ühe õhtu jooksul loendati.
• 17 500 oli kõige suurem loendatud lindude hulk, mis tekkis kesklinna kohal õhtu jooksul edasi-tagasi lendavatest lindudest.
• Suurim õhtune lindude liikumine toimus Annelinnast kesklinna: Botaanikaaeda, Vabaduse ja Ülejõe parki, Anne kanali ja Emajõe vaheliste puude latvadesse.
• Ilmselt toituvad osad Annelinnast tulnud linnud päevasel ajal Annelinna tagustel põldudel, kuid suur osa lindudest kasutab toitumiseks ka linnas leiduvaid toidujäätmeid.
• Lisaks täheldati lindude saabumist Raadilt, kus linnud käisid ilmselt päevasel ajal põldudel toitumas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: