Neandertallased heitsid inimestega ühte veel hiljuti

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nüüdisinimese ja neandertallase kolju. Autor/allikas: hairymuseummatt/Creative Commons

Umbes 37-42 tuhande aasta eest Rumeenia aladel elanud nüüdisinimese genoomi uurimisel leiti, et mehe pärilikkusainest moodustavad neandertallastele omased geenialleelid kuni kümme protsenti. Tulemused vihjavad, et nüüdisinimesed said neandertallastega ühiseid järglasi kuni viimaste väljasuremiseni.

Harvardi ülikooli geneetik Qiaomei Fu leidis kolleegidega Oase 1'na tuntud nüüdisinimese genoomi uurimisel, et mehe pärilikkusainest moodustab neandertallaste oma 4,8-11,3 protsenti. Töörühm järeldab inimeste lähisugulase DNA lõikude pikkuse põhjal, et Oase 1 üks neli kuni kuus põlvkonda varem elanud esivanem oli neandertallane. Tänapäeva eurooplaste genotüübist moodustab neandertallaste pärilikkusaine keskmiselt kaks protsenti, kuid vastavad lõigud on lühemad.

Viimasest on järeldatud, et neandertallased paaritusid nüüdisinimestega viimati 50-60 tuhande aasta eest Lähis-Idas. Fu leid vihjab aga, et lähikontaktid nüüdisinimestega jätkusid kuni liigi väljasuremiseni. Neandertallased kadusid Euraasia mandrilt umbes 35 000 aasta eest.

Tulemusi esitleti konverentsil Genoomide Bioloogia.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: