Neandertallased heitsid inimestega ühte veel hiljuti ({{commentsTotal}})

Nüüdisinimese ja neandertallase kolju.
Nüüdisinimese ja neandertallase kolju. Autor/allikas: hairymuseummatt/Creative Commons

Umbes 37-42 tuhande aasta eest Rumeenia aladel elanud nüüdisinimese genoomi uurimisel leiti, et mehe pärilikkusainest moodustavad neandertallastele omased geenialleelid kuni kümme protsenti. Tulemused vihjavad, et nüüdisinimesed said neandertallastega ühiseid järglasi kuni viimaste väljasuremiseni.

Harvardi ülikooli geneetik Qiaomei Fu leidis kolleegidega Oase 1'na tuntud nüüdisinimese genoomi uurimisel, et mehe pärilikkusainest moodustab neandertallaste oma 4,8-11,3 protsenti. Töörühm järeldab inimeste lähisugulase DNA lõikude pikkuse põhjal, et Oase 1 üks neli kuni kuus põlvkonda varem elanud esivanem oli neandertallane. Tänapäeva eurooplaste genotüübist moodustab neandertallaste pärilikkusaine keskmiselt kaks protsenti, kuid vastavad lõigud on lühemad.

Viimasest on järeldatud, et neandertallased paaritusid nüüdisinimestega viimati 50-60 tuhande aasta eest Lähis-Idas. Fu leid vihjab aga, et lähikontaktid nüüdisinimestega jätkusid kuni liigi väljasuremiseni. Neandertallased kadusid Euraasia mandrilt umbes 35 000 aasta eest.

Tulemusi esitleti konverentsil Genoomide Bioloogia.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: