Fütoplanktoni liigirikkust näitab ühes veeproovis tuvastatud liikide arv. Just see muutuja on Läänemeres tervikuna ja pea kõigis alam-basseinides, näiteks Soome ja Liivi lahes viimastel aastakümnetel suurenenud.

Teadlased on välja arvutanud, et liigirikkuse tõusu tõttu on Läänemere fütoplanktoni biomass praegu 1,2 kuni 1,4 korda suurem kui kolmkümmend aastat tagasi. Fütoplanktoni liigirikkuse tõus Läänemeres on kontrastiks üleilmsele bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse vähenemisele nii ookeanis kui maismaal.

Elurikkuse vähenemine planeedil Maa kahandab ökosüsteemide vastupanu- ja kohanemisvõimet keskkonnamuutustele. See ohustab ökosüsteemi teenuseid, nagu orgaanilise aine tootmine ning õhu ja vee puhtuse tagamine – paljut, mis mõjutab otseselt inimeste ja ühiskondade heaolu.

Sellel taustal on ootamatu näha Läänemere fütoplanktoni liigirikkuse suurenemist viimase nelja aastakümne vältel. Just nii pikalt on Läänemeres kaasaegsete meetoditega fütoplanktonit uuritud.

Veeõitseng Läänemeres Gotlandi saare rannikul. (Allikas: Wikimedia Commons)

Fütoplankton aitab hingata

Fütoplankton on väga mitmekesine seltskond mikroskoopilisi veeorganisme, peamiselt vetikad, mille olulisim ülesanne on sarnaselt taimedele süsihappegaasist ja mineraalainetest valguse toimel orgaanilise aine moodustamine – fotosüntees. Fütoplanktonil põhineb valdav osa maailmamere orgaanilise aine toodangust, sealhulgas kalandus. Lisaks pärineb sellest ligi pool meie planeedi hapniku toodangust. Piltlikult – iga teine hingetõmme, mida teeme, on tänu fütoplanktonile.

Fütoplanktoni liigirikkuse tõus Läänemeres toob endaga kaasa vetikate biomassi suurenemist samade piiratud ressursside olemasolul. Piiratud ressurssideks on mineraalsed toitained, fosfor ja lämmastik pindmises valgusküllases veekihis, kus fütoplankton kasvab.

Ühest põhjust, miks Läänemere taimhõljumi liigirikkus viimastel kümnenditel suurenenud on, ei oska teadlased öelda. Tõenäoliselt on tegemist mitme põhjuse koosmõjuga.

Näiteks toob järjest intensiivistuv laevaliiklus ja ballastvesi (hõljuvainet sisaldav vesi, mis on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis- toim) Läänemerre järjest rohkem uusi liike. Nii suureneb tõenäosus, et mõned uustulnukatest leiavad eest sobiliku elukeskkonna. Makroskoopiliste organismide puhul on selline tulnukliikide ilmumine Läänemerre paremini dokumenteeritud. Varjatud mikroorganismide puhul on teadmised palju napimad.

Teise hüpoteesi kohaselt võib Läänemere fütoplanktoni liigirikkus taastuda eelmise sajandi kuuekümnendatel asetleidnud inimtekkelise eutrofeerumise (veekogude toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega rikastumise – toim.) hüppelisest tõusust ja kohaneda uute, toiaineterikaste oludega. Kahjuks ei ole teadlastel võrreldavaid andmeid fütoplanktoni liigirikkusest enne Läänemere kiire eutrofeerumise algust. Sellepärast ei ole võimalik ka viimast hüpoteesi kontrollida.

Ühest küljest võiks fütoplanktoni biomassi suurenemine olla hea uudis zooplanktonile ehk mikroskoopilistele veeloomakestele, kes peamiselt fütoplanktonist toituvad. Samas, medalil on ka teine külg: toitu on küll rohkem, ent kui muutub fütoplanktoni süsiniku ja lämmastiku või süsiniku ja fosfori suhe, on selle kvaliteet ja toidukõlblikkus zooplanktonile kehvem.

Fütoplanktoni liigirikkuse üllatuslikkust tõusust Läänemeres saab detailsemalt lugeda vabalt kättesaadavas teadusartiklis ajakirjas Limnology and Oceanography.