Eestis vananemine peidab endas mitmeid riske ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Pedro Ribeiro Simões/Creative Commons

Sel nädalal Tallinnas toimunud rahvusvahelisel aktiivsena vananemise foorumil kõlas mitmeid ohunoote Eesti vanemaealiste käikäigu kohta. Kehva tervise kõrval on kasin sissetulek teine suurim murekoht.

65 protsenti Rootsi töötavatest pensionäridest käivad tööl, sest see meeldib neile ja pakub huvi. Rootsi on töötavate vanemaealiste hulga poolest üks silmapaistvamaid Euroopas. Mõttekoja Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa toonitab aga siia juurde, et sageli töötavad Rootsi pensionärid osalise koormusega. Eesti pensionärid töötavad aga tihti täiskoormusega ning põhjuseks peamiselt tarvidus teenida pensionilisa.

Leetmaa toob ÜRO aktiivse vananemise indeksi põhjal välja, et üle 65- ja alla 65-aastaste inimeste mediaansissetulekute erinevuse järgi on Eesti 27. ehk eelviimasel kohal Euroopas. Lihtsalt öeldes tähendab see, et pensionile jääva inimese sissetulek langeb oluliselt.

Hollandi majanduspoliitika analüüsikeskuse asepresident Casper Van Ewijk selgitab, et hiljutised kriisid on räsinud nii riiklikke pensionifonde kui isiklikke kogumispensione ning on selge, et ainult riiklikust pensionist ei ela ära praegu ega ka tulevikus.

Ewijki sõnul on tarvis leida viise, kuidas suurendada erinevate pensionifondide tootlikkust. See tähendab ka suuremat riski. Kõik see kokku tähendab aga alustamist säästmisest ning investeerimisest. „Paraku ei oska inimesed säästa,“ möönab Ewijk. Sinna juurde lisab ta kohe, et omakorda eeldab see muidugi, et on millest säästa. Olukord, kus pensionär peaks saama hakkama poole väiksema sissetulekuga, viib inimesed pensionivaesusesse.

Ewijki üks soovitus on teha vananemine majanduslikult kasulikuks ehk tagada inimeste tervis ja töövõime võimalikult pikaks ajaks. Inimesed, kes töötavad ka pensioniealistena, on pensionisüsteemile väiksem kulu.

Reelika Leetmaa selgituse kohaselt tähendab see, et ka riik ja tööandajad peavad hoolitsema inimeste terviseedendamise eest. Näiteks töökoha muutmine võimalikult tervist säästvaks on üks näide. Pidev teavitustöö füüsilise aktiivsuse ja tervisliku toitumise olulisusest on teine.

Kolmandana tõstab Reelika Leetmaa esile õppimist ja teadmiste omandamist. „Kui vaadata koolituses osalemise andmeid, siis väga selgelt tuleb välja, et nooremad inimesed osalevad tööalases koolituses ja elukestvas õppes märksa rohkem kui vanemaealised.“ Samas on just viimastel kooliajast kõige rohkem möödas ja just nende oskused vajaksid kaasajastamist.

Eesti näitajad ÜRO ja Euroopa Komisjoni aktiivsena vananemise indeksis:

ERR Novaator uuris Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütikult Magnus Piiritsalt Eesti pensionisüsteemi väljakutsete kohta.

Sheffieldi ülikooli professor Alan Walker märkis ERR Novaatorile antud intervjuus, et Eesti peaks tõsiselt tegelema sellega, et siinsed pensionärid ei satuks pensionivaesusesse. Kuidas on Eestis pensionivaesusega – kas ja millises vormis see esineb? Kas siin on erinevusi meeste ja naiste vahel?

Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avaldab vanemaealiste inimeste erinevaid vaesusnäitajaid. Eesti pensionäride vaesusnäitajad on üldiselt EL-i keskmisest kõrgemad. Üheks näitajaks on suhteline vaesuse määr. See on Eestil olnud hüplik, sest paljud pensionärid on suhtelise vaesuspiiri lähedal ja vastavalt majanduse muutusele liiguvad ka pensionärid ühele või teisele poole vaesuspiiri.

2013. aasta andmetele tuginedes on Eesti suhteline vaesusrisk Euroopas suuruselt teine – 26,7 protsenti elas vaesusriskis. Võrreldes naisi ja mehi, siis erinevused on Euroopa suurimad. Meestest elab vaesusriskis 14,8 ja naistest 32 protsenti. Kuigi naised on suuremas vaesusriskis, saavad mehed nooremate meeste palkadega võrreldes madalamat pensionit kui naised, vastavalt 40 ja 58 protsenti. Seega on meeste ja naiste erinev vaesusrisk tingitud suurest meeste ja naiste palkade erinevusest. Suuremas vaesusriskis on üksi elavad vanemad inimesed. Kuna naised elavad kauem, siis on just üksi elavate naiste vaesusrisk suurem.

Casper Van Ewijk mainis oma ettekandes, et jätkusuutlik pensionisüsteem ei looda ainult riiklikule pensionile ning inimesed peaksid üha enam leidma viise, kuidas sääste teenima panna. Selle juures on tema hinnangul probleem inimeste puudulikes finantsteadmistes. Kuidas on Eestis, kas eestlaste finantsteadmised on piisavad, et osata säästa ka pensionieaks? Milline võiks näha välja näiteks praeguse 30-aastase pensioniea rahaline kavandamine?

Eestlaste põhjalikum finantsteadlikkus sai alata alles iseseisvumisest, kuna enne seda oli süsteem teine, mis omakorda ei soosinud investeerimist ja finantsmaailma tundma õppimist. Seetõttu on paratamatu, et eestlaste finantsteadlikkus ei ole veel nii kõrgel tasemel kui seda on Lääne-Euroopas. Kiirlaenuturu õitseng Eestis viitab sellele, et eestlaste finantskirjaoskusel on veel arenguruumi.
Praegu 30-aastastel inimestel võiks finantsteemadest olla parem teadlikkus kui neil, kes olid 30-aastased 20 aastat tagasi. Pensioni peale mõtlemist peaks soodustama näiteks see, et aktiivse vananemise ja demograafilise muutuse teemad jõuavad meediakanalite kaudu inimesteni peaaegu iga päev.

Milline pensionisüsteem võiks olla jätkusuutlik Eestis?

Jätkusuutlikkuse võib jagada kolmeks: finantsiline, sotsiaalne, majanduslik. Nendest olulisemad on selle teema puhul finantsiline ja sotsiaalne. Finantsilise jätkusuutlikkusega on lihtsam – see näitab, kas kulud ja tulud, mis on seotud pensioniga, on riigieelarves tasakaalus. Praegu on kulud pensionile riigieelarvest suuremad kui sotsiaalmaksust laekuvad tulud. Pikas perspektiivis peaks kulude ja tulude erinevus vähenema.

Suurem küsimus on sotsiaalne jätkusuutlikkus – milline peab olema minimaalne pension, et inimene ei langeks vaesuspiirist allapoole? Kui suur peaks olema keskmine pension ja kui palju peab pensionisüsteem tulusid ümber jaotama? Seega on jätkusuutlikkus mitmetahuline ja komponendid mõjutavad üksteist väga olulisel määral, mistõttu ei saa öelda, milline on kõige õigem lahendus, vaid tuleb leida keskne viis olukorra parandamiseks.

Eesti pensionärid saavad pensionina alla poole oma töö käidud ajal saadud palgast. Keskmise ja madala sissetulekuga inimeste puhul ei piisa sellest pensionärina äraelamiseks. Mida siin tasuks muuta, et vältida pensionivaesust?

Inimene, kes töötab terve elu madala palgaga, saab pensionieas kõrgema protsendi oma palgast kui see inimene, kes on töötanud terve elu kõrge palgaga. Seega pensionisüsteem jaotab tulusid ümber.

Absoluutnumbrites on muidugi erinevus ja madalapalgalistel võib tekkida pensionivaesus. Minu magistritööst selgus, et kui inimene töötab kogu elu, siis ei tohiks ta langeda vaesuspiirist allapoole.
Üks lahendus, mida on ka varem välja pakutud, on kasvatada baasosa veelgi kiiremini või tõsta seda hüppeliselt. See toob tulevikus kaasa praeguste madalapalgaliste kõrgema pensioni. Teisalt vähendab selline teguviis kindlustusosaku rahalist väärtust, mis võib vähendada töötamise motivatsiooni. Praeguste pensionäride olukorra parandamiseks on lahendust leida keerulisem, sest pensionikindlustuse kulud on suures defitsiidis ehk ligikaudu 350 miljoni euroga miinuses.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: