Sääskede tähelepanu on osaliselt päritav ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Autor/allikas: James Gathany / Wikimedia Commons

Sumedatel suveõhtutel võib ikka ja jälle täheldada, kuidas mõne inimese kõrva ääres piniseb sääseparv, mil teised saavad nautida suhtelist vaikust ja rahu. Ühe- ja kahemunaraku kaksikutega tehtud katsed kinnitavad, et atraktiivsus taandub suuresti kehalõhnadele, mille puhul mängib olulist rolli pärilikkus.

Küsimusele, miks eelistavad sääsed ühe inimese asemel teist, pole alati lihtne vastust leida. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast ja inimestest võib oma roll olla nii riietusel (tumedam värv meelitab sääski), liikumisel (paigal püsimine tuleb kasuks), kehatemperatuur (kõrgem kehatemperatuur ahvatleb vereimetajaid), alkohol (kainus on kasulik), süsihappegaas (kõrgem kontsentratsioon tõmbab sääski ligi) kui veregrupil (erilises ohus veregrupiga 0 inimesed) ja keha- ning higilõhnal. Viimase kahega saab seletada kuni 85 protsenti hammustada saamise sagedusest.

Kuigi kehalõhna mõjutavad ka parasjagu kehal pesitsevad bakterid, viitab ajakirjas PLOS ONE ilmunud töö, et pärilikkusest pole pääsu. James Logan Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolist tegi katseid 18 paari identsete kaksikute ja 19 paari kahemunaraku kaksikutega. Kui ühemunaraku kaksikute geneetiline kood on võrreldes kahe juhuslikult tänavalt valitud inimesega pea identne, siis kahemunaraku kaksikute pärilikkusaine pole sarnasem kui kahe sama vanematega lapse oma.

Katses paluti kaksikutel panna käsi vastavalt ühe või teise Y-kujulise toru haru otsa. Pikemast torust lasti seejärel vabaks näljane sääsk, kellel oli võimalus lennata ühe või teise võrdsel kaugusel asuva toiduallika suunas. Kui ühemunaraku kaksikute puhul polnud ühe või teise kaksiku valimise osas statistiliselt olulist vahet, siis kahemunaraku kaksikuid hõlmanud katses eelistasid vereimetajad mõne paari puhul selgelt ühte kaksikut teisele. Seejuures võeti arvesse toitumis- ja hügieeniharjumuste mõju.

Logani hinnangul näitavad tulemused selgelt, et pärilikkusel on sagedamini sääskede ohvriks langemisel oluline roll. Järgmise sammuna loodab ta kolleegidega tuvastada geenialleelid, mida saab seostada sääskede meelitamise või peletamisega. Pärilikkusaine järjestuste tuvastamine võiks töörühma sõnul aidata luua paremaid sääsepeletusvahendeid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: