Tartu ülikooli professor sai ühe hinnatuima uurimistoetuse Euroopas

Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog sai prestiižse Euroopa teadusnõukogu ehk ERC pea kahe miljoni euro suuruse iseseisvuse saavutanud tippteadlase grandi. Sellega on Loog neljas eestlane, kes teadustöö tulemusel eliitgrandi Eestisse tõi.
Euroopa teadusnõukogu toetab uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke ideid uutes teadusvaldkondades. Selle eesmärgi täitmiseks annab teadusnõukogu välja nelja tüüpi uurimistoetusi, mille ainsaks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. Nii antakse välja alustava teadlase grant ehk Starting Grant, juba iseseisvuse saavutanud tippteadlase grant ehk Consolidator Grant, kogenud teadlase grant ehk Advanced Grant ning uurimistoetus ERC grandihoidjatele eelpool nimetatud projektidest sündinud teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks nimega Proof of Concept Grant.
ERC grantide näol on tegemist teadusgrantide absoluutse tipuga, millele kandideerib igal aastal tuhandeid tippteadlasi. Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on saadud toetus suur kiitus nii ülikoolile kui ka Eestile, sest konkurss ERC teadusgrantidele on väga tihe. Ainuüksi iseseisvuse saavutanud tippteadlase uurimistoetusi jagati tänavu välja 372, millest 12 tuli Ida-Euroopasse. “Kui vaadata, et bioteaduste valdkonnas jagati Ida-Euroopasse vaid viis granti, millest üks tuli Eestisse, siis näitab see ju Mart Loogi eestveetava valdkonna jõudsat arengut rahvusvahelisel areenil ning kinnitab teadlase tipptaset,” ütles Kirm.
Professor Loog on Eestist esimene, kes sai ERC-i teise astme uurimistoetuse oma karjääri edasise arengu toetamiseks ning sünteetilise bioloogia uurimissuuna ja Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis sünteetilise bioloogia tippkeskuse arendamiseks. Loog asutas oma labori 2006. aastal pärast järeldoktorantuuri California ülikoolis. Seda võimaldasid peamiselt stardigrandid Ühendkuningriikide fondist Wellcome Trust ja USA Howard Huges Medical Institute fondist.
Loogi hinnangul on nüüd saadud toetus tunnustus selle eest, et stardigrantide abil käivitatud uurimislabor ja –suund on edukalt ning toimivalt üles ehitatud. Loog näeb teadusgrantides võimalust välismaale läinud Eesti teadlastele kodumaale tagasitulekuks, sest praegu on paljud uue põlvkonna teadlased välisriikides kanda kinnitamas. “Innustan kõiki teadlasi teadusgrantidele kandideerima, et enda südamelähedane uurimissuund Eestis üles ehitada. Kui püüda ja taotleda, saavad ka unistused teoks,“ lausus ta.
Varem on ERC uurimistoetuse pälvinud kolm Eesti teadlast. 2009. aastal sai alustavate teadlaste grandi Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja 2011. aastal vähibioloogia uurimisgrupi külalisprofessor Tambet Teesalu. Eksklusiivseim, kogenud teadlase uurimistoetus anti 2012. aastal Eesti maaülikooli professorile Ülo Niinemetsale.
Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool