Maria Tilk sündis Siberis väljasaadetud intellektuaali ja hilisema piiriteaduste uurija Gunnar Aarma perekonnas ühena kaksikutest lastest. Läbi üliraskete olude õnnestus perekonnal jääda ellu ning tulla tagasi Eestisse. Maria lapsepõlvekodu kujunes tollaste haritlaste kokkusaamise kohaks, kättesaadav oli ka parim tollane venekeelne kirjandus ning sidemed Peterburi intelligentsiga. Kodus musitseeriti, loeti luulet, arutleti inimese eksistentsiga seotud teemadel.

Siberi üheks pärandiks oli ka laitmatu vene keel, millest tõusis kasu teadustöös. Need kõnelused ja kokkupuuted suunasid tema huvi ajaloo radadele ning Peterburist leitud juhendaja toel valmis kandidaadiväitekiri Tallinna vanemast ajaloost.

Hilisem elutee kulges vaheldumisi Pärnus ja Tallinnas. Tööelu algas õpetajana ning jätkus teadurina Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis. Alates 1988. aastast on Maria Tilk töötanud õppejõuna toonases Tallinna Pedagoogilises Instituudis, millest on tänaseks välja kujunenud Tallinna ülikool. 1990. aastast kuni viimaste aegadeni töötas Maria Tilk dotsendi ametikohal. Ta oli ühtaegu ka kasvatusteaduse osakonna juhataja ja kuulus toonase teaduskonna, nüüdseks instituudi nõukogusse.

Uuringutes, reisides ja arhiivides töötamise tulemusel valmis kolmeköiteline raamat "Kasvatus eri kultuurides I–III", milles on esimest korda eesti keeles detailselt kirjeldatud kasvatuskultuuri alates antiigieelsest ajast, läbi antiigipärandi, keskaja ja idamaise konteksti.

Sellest kujunes üliõpilastele köitev ja valgustav lugemisvara kasvatuse kui fenomeni olemuse ja olemisviiside mõistmisel. Valmimata jäi raamatu IV osa, millega oleks kasvatuskultuuri ajalooline vaatlus jõudnud Euroopa 17. sajandisse, millest pärinevad esimesed uusaja mõtlejate ka kasvatust puudutavad tööd. Mitmeid kordi oli kõneks tema eriline huvi aristokraatse eliidi kasvatustraditsioonide vastu, mida siinmail veel keegi uurinud ei olegi.

Maria Tilk luges paljudele üliõpilaspõlvkondadele nii kasvatuse ajalooga, eesti pedagoogilise mõtte ajalooga kui pedagoogilise eetikaga seotud kursusi. Ühtaegu võttis ta kasvatuse ajatule loomule viitavatel teemadel sõna avalikus meedias ja oli rohkesti kutsutud esinema nii õpetajate täiendõppe kursustele kui ka koolidesse ja konverentsidele.

Rahvusvahelise mõõtme sai tema tegevus seoses kujunenud toimetuskolleegiumiga Baltimaade ühistöös, et anda välja Baltimaade kasvatuskultuuri ajaloo köiteid. Ta oli koostöös mõlema Balti riigi ja ka Soome ülikoolidega.

Maria Tilk on pälvinud riiklikku tunnustust kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil ning valitud kasvatusteaduste instituudi üliõpilaste poolt viiel korral instituudi parimaks õppejõuks.

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste Instituut mäletab tänus tema poolt korraldatud erakordselt harivaid ja elamuslikke reise Iisraeli, millest said osa nii üliõpilased kui ka õppejõud.

Mäletame tema vaikset, rahustavat, taktitundelist kõneviisi, oskust sujuvalt ja vastasseisudeta lahendada keerulisi probleeme. Vaikselt ja sitkelt järgis tema oma missiooni kasvatusproblemaatika valgustustegevuses nii läbi ajaloo kui loodusläheduse, ja tahaks küll temale lubada seal teispoolsuse teedel, et see ei jää siin pooleli.

Ärasaatmine on laupäeval, 17. jaanuaril kell 14.00 Tallinna Kaarli kirikust. Samal päeval kell 15.30 algab mälestussündmus Tallinna ülikooli aulas.