Miks käituvad Eesti lapsed teadlikult riskeerivalt? ({{commentsTotal}})

Eesti koolilaste tervise- ja riskikäitumine torkab silma Euroopa riikide hulgas: kuigi lapsed on ohtudest teadlikud, käitutakse siiski riskeerivalt. Miks see nii on?

Kui senised uuringud on sageli keskendunud just koolikeskkonna ja riskikäitumise vaheliste seoste otsimisele, siis uuringu TerVe Kool vastutava täitja Margus Tõnissaare sõnul oli eesmärk sellest eeldusega lähenemisest vabaneda. "See on üsna sarnane võrdlusega, et tuhatoosi esinemine kodus on seotud kopsuvähiga – me ju teame, et tuhatoos ei põhjusta kopsuvähki, vaid seal on juures muud tegurid," ütles Tõnissaar "Reporteritunnis".

Kui varem on otsitud laste tervise- ja riskikäitumise vahelisi seoseid koolikeskkonnaga, siis täna avaldasid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi teadlased uurimuse, millest selgub et koolikeskkonnal ei ole otsest seost laste tervise- ja riskikäitumisega. Kuid millel siis on?

Tõsi, ka sellest uuringust selgus, et mida paremini hindavad õpilased koolikeskkonda, suhteid kaasõpilaste ja õpetajate ning ka füüsilise keskkonnaga, seda paremaks peavad lapsed oma tervise- ja riskikäitumist. Kuid lisaks sellele on veel lisategur, mis tooni annab.

Väga selge erinevus tuleb välja õpetajate ja lapsevanemate koostöö kvaliteedist. Nendes koolides, kus on koostöö kvaliteet parem, on ka näiteks toitumiskäitumine parem. Õpetajad suhtuvad neis koolides vanematesse kui partneritesse ning vastastikku mõistetakse teise poole rolli lapse kasvatamisel ja ka tervisekäitumise kujundamisel.

Koolides, kus tervisekäitumine oli kehvem, uskusid õpetajad enam, et selle käitumise muutmine pole nende võimuses ning et see on rohkem lapsevanemate võimuses või õpilaste enda mure. "Nad nägid rohkem takistusi samal ajal kui koostöö mõttes edukates koolides nähti kodu ja kooli vahel suuremaid koostöövõimalusi," ütles Tõnissaar.

Lapsed on riskidest teadlikud

Eesti lapsed torkavad oma riskikäitumise poolest Euroopas silma. Ohte võetakse kergekäelisemalt nii liikluses, vees olles kui tulega ümber käies. Kuigi paljud lapsed teavad, kuidas oleks mõistlik tegutseda, ei tehta sageli nii just sõprade mõju tõttu.

Kätlin Konstabel töötab Tartu Ülikooli kliinikumis kliinilise psühholoogina ning juhib digisõltuvust käsitlevat projekti Tervise Arengu Instituudis (TAI). Tema sõnul on neid tegureid, mis mõjutavad lapse riskikäitumist, väga palju.

Konstabeli sõnul mõjutab see, kui vanemad on väga piiravad või vastupidiselt pole üldse mingeid piiranguid. Samuti on suur mõju sõpradel. "Tuleb olla parem, tuleb olla tegijam ja siis tihtipeale ei mõelda, mida parasjagu tehakse," ütles Konstabel.

Miks käituvad lapsed riskeerivalt?

"Väga palju mõjutab see, mis kodus toimub," ütles Konstabel. "Me näiteks näeme, et vanematel on üsna kõrge roll selles, kui tervislikult lapsed toituvad ja kui aktiivsed nad füüsiliselt on," lisas Margus Tõnissaar. Olulist rolli mängib pere sotsiaalmajanduslik taust.

Sellest aga hakkavad palju rohkem rolli mängima uskumused, ütles Tõnissaar. Näiteks alkoholi ja uimastite tarbimise juures arvatakse, et minuga seda ei juhtu või see ei olegi nii hirmutav. Nende uskumustega tegelemine oleks üks võimalus, kuidas mõjutada õpilaste käitumist, leiab Tõnissaar.

Täna avaldatud uuringus toodi välja, et:

* Auto esiistmel sõites ei kasuta turvavööd alati 15 protsenti lastest – tuhandest lapsest 150 ei pane turvavööd alati kinni. 
* Jalgrattakiivrit kannab rattaga sõites alati vähem kui kolmandik – vaid 27 protsenti lastest.
* Vaid kolmandik koolilapsi kannab pimedal ajal alati helkurit. 
* Koolilapsed ei oska sageli hinnata riski veekogude ääres. Sügaval, üle pea vees ujub sageli või väga sageli 65 protsenti küsitletud 6. klassi lastest. Pea ees vettehüppeid teeb ujumas käies sageli või väga sageli ligi 28 protsenti küsitletutest. 
* Tubakatooteid on proovinud enam kui kolmandik kuuenda klassi lapsi – ligi 37 protsenti. Tubakatoodete proovimine näitab langustrendi – neli aastat tagasi läbi viidud üle-euroopalise koolilaste terviseuuringu HBSC (Health Behaviour in School-aged Children) põhjal oli toona tubakat proovinud koguni 56 protsenti Eesti koolilastest.

Eesti Teadusagentuuri programmi TerVE uuringus TerVE Kool osales 52 kooli üle Eesti. Küsitleti ligi 1000 kuuenda klassi õpilast.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: