Teadlased leidsid Ebola epideemia võimaliku algpunkti
Kuigi Ebola ohvrite arv pole kasvanud nii plahvatuslikus tempos, kui süngemate haiguse levikut kirjeldavate mudelite alusel kardeti, ei ole epideemia vaibumisest veel mingeid märke. Haiguskoldeks olevasse Guinea kaguossa reisinud töörühm märgib värskes töös, et on tõenäoliselt kindlaks teinud paiga, kus epideemia põhjustanud viirus esimest korda loomadelt inimesele kandus.
Aasta alguses laiemalt levima hakanud Ebola viirusesse on kinnitatult nakatunud üle 20 000 inimese, kellest on tänaseks surnud vähemalt 7842. Lääne-Aafrikas peetakse esimeseks nakatunuks Meliandou külas veidi enam kui aasta eest müstilisse haigusesse surnud koolieelikut. Lapsele järgnesid peagi ka tema õde, ema ja vanaema. Selle aasta märtsis asusid antropoloogidest, viroloogidest ja epidemioloogidest koosnev töörühm epidemioloog Fabian Leendertzi juhtimisel puhangu algallikat otsima. Töörühm veetis piirkonnas neli nädalat.
Suuremate imetajate ligikaudse arvukuse hindamisel tõdesid nad, et see oli ligilähedane 2010-2011. aastal läbiviidud loenduste tulemustega. Kõrgenenud suremuse puudumine viitas nende sõnul, et Ebola viirus kandus võimalikuks haigusreservuaariks peetavalt nahkhiirte populatsioonist otse inimestele. Ent samas ei leidnud ka 169 vähemalt 13sse erinevasse liiki kuuluva nahkhiire uurimisel viirusest mingit märki. Uusi vihjeid pakkus Meliandou küla külastamine.
Leendertz leidis kolleegidega tõenäoliselt esimesena haigusele alla vanduma pidanud lapse majast 50 meetri kauguselt õõnsa puu kännu, mis oli 24. märtsil põlema süttinud. Kohalike teatel meeldis lastele puud mängupaigana kasutada. Puu hävitanud tulekahju ajal nägid aga külaelanikud, kuidas lolibelodeks kutsutavad nahkhiired puuõõnsustest massiliselt pagesid. Tuhas leidunud pärilikkusaine analüüs näitas, et tegu oli puuviljadest toituvate Angola nahkhiirtega, kes kannavad teadusliku nime Mops condylurus.
Eelnevad uuringud näidanud, et Ebola viirus suudab nahkhiirte organismis ellu jääda. Samuti on leitud üksikute nahkhiirte veres Ebola viiruse vastaseid antikehi. Nii oletab Leendertz, et laps nakatus tuhandete puus elanud nahkhiirte guaanoga kokku puutudes. Ent kuna sarnaselt eelnevate katsetega ei õnnestunud uuritud nahkhiirtest Ebola viiruse jälgi leida, pole võimalik hüpoteesi üheselt kinnitada.
Paikapidavuse korral peaks viirus olema kohalikus nahkhiirte populatsioonis suhteliselt haruldane. Vastasel korral oleks epidemioloogi hinnangul teatatud märgatavalt rohkematest nakatumisjuhtumitest. Lapsed ja naised kütivad väikesi tiivulisi söögiks suhteliselt sageli. Töörühm märgib aga, et uue epideemia valguses suhtutakse nahkhiiri küttivatesse inimestesse üha umbumbuslikumalt. Looduslike elupaikade hävimise tõttu kasutavad nahkhiired redupaigana aga üha sagedamini inimeste rajatud hooneid.
Uurimus ilmus ajakirjas EMBO Molecular Medicine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: EMBO Molecular Medicine