Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kuidas teha kool kiusamisevabaks?

Kooliõpilased.
Kooliõpilased. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eile ja täna arutasid Tartus koolijuhid, õpetajad, hariduseksperdid, lapsevanemad ja õpilased, väärtuskasvatuse konverentsil, kuidas tagada igale Eesti õpilasele kiusamisvaba haridustee.

Teiste seas rääkis konverentsil "Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?" koolivägivallast Eestis Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina, kes mõne aja eest avaldas koos kolleegidega uuringu laste hälbivast käitumisest.

Nende sel aastal avaldatud uuringu järgi on koolikiusamise ohvriks langenud 22% eesti ja vene koolide õpilastest, vahendas Novaator. Nende seas on kiusatud tüdrukuid (22,4%) enam kui poisse (19,8%). Samas kiusajateks on pigem poisid: oma klassikaaslasi on kiusanud 20,1% poistest ja kõigest 13,3% tüdrukutest.

Kõige rohkem kiusajaid ja kiusatuid õpib 7. ja 8. klassis ning nad on 12- kuni 15-aastased. Tallinn, Tartu ja muud Eesti piirkonnad on koolivägivalla esinemise poolest sarnased. Uuringu järgi on kõige rohkem kiusajaid ja kiusatavaid väljaspool Tartut ja Tallinna – 17,6%, Tartus 16,7% ja Tallinnas 15%.

Enam kui 3600 õpilase vastustest selgub, et õppeedukus ei ole seotud koolikiusamise ohvriks langemisega ega teiste laste kiusamisega. Kiusatud on sageli sotsiaalselt rasketes oludes kasvav laps ja kiusajaks hooletusse jäetud laps. Samas tõdevad uurijad, et nii kiusaja kui ka kiusatu puhul on riski- ja kaitsetegurid sarnased. Oluliseks koolikiusamise kaitsefaktoriks on positiivsed suhted õpilase ja kooli vahel. Mida paremini suhtub laps kooli, seda väiksem on koolikiusamisega kokkupuute tõenäosus. Koolikeskkond, kus on levinud kaklused, vargused ja narkootikumid, on koolikiusamise oluline riskitegur.

Uuringust selgus, et kui mitteohvrite seas on kiusajate osakaal 11,8%, siis kiusajate seas on see peaaegu kolm korda kõrgem. Kiusatud lastest on 33,2% ka ise teisi kiusanud.

Analüüsides koolikiusamisest teatamist rahvuse lõikes, ilmes teadlaste hinnangul oluline erinevus. Kui koolikiusamise ohvriks langenud eesti kooli lastest vastas 29,4%, et ei ole kellelegi juhtunust rääkinud, siis vene lastest jäi probleemiga omaette 44,7%. Kui vanemaid usaldavad vene ja eesti lapsed peaaegu võrdselt, siis sõpradele räägivad juhtunust vene lapsed harvemini (22,7%) kui eesti lapsed (40,9%). Ka vene koolides töötavad täiskasvanud saavad koolikiusamisest harvemini teada, võrreldes eesti koolide õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide või muude täiskasvanutega.

Koolid vastutavad seal kasvava inimese eest

Eile ja täna Tartus toumuva konverentsi peakorraldaja, TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul ei piisa kiusamisvaba koolini jõudmiseks vaid turvalisusega tegelemisest, vaid see eeldab kooli väärtuspõhist juhtimist ning kõigi kooli tegevuste läbimõtlemist väärtuskasvatuse võtmes.

"Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad. Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus. Mul on väga hea meel, et üha rohkem Eesti koole teadvustab väärtuskasvatuse olulisust, mida näitab ka väga suur huvi juba traditsiooniks saanud väärtuskasvatuse konverentside vastu," lausus professor Sutrop.

Kiusamise probleemi süvitsi analüüsinud ja KiVa programmi ühe algataja Turu ülikooli professori Christina Salmivalli plenaarettekanne keskendus küsimusele, miks kiusamine on meie kõigi probleem ja kuidas tagada turvalised suhted laste vahel. Professor Suvianna Hakalehto-Wainio Ida-Soome ülikoolist keskendub laste õiguste teemale.

Eilse konverentsipäeva salvestust saab vaadata alljärgnevast videost:

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: