Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti keele õpetajad: õpilaste sõnavara jääb üha väiksemaks

Autor/allikas: PM/Scanpix

Vähene lugemus ning vähene suuline eneseväljendus on kaasa toonud olukorra, kus õpilaste sõnavara jääb üha väiksemaks, leiavad Eesti emakeeleõpetajate seltsi kuuluvad pedagoogid.

Oru põhikooli eesti keele õpetaja Kaja Sarapuu märkis "Reporteritunnis", et õpilastel on üha keerulisem end kirjalikult väljendada. "Sõnaline väljendumine muutub järjest raskemaks ja üks põhjus on kindlasti see, et õpilased loevad üha vähem ja nende sõnavara on väga väike," kirjeldas Sarapuu.

Ta rääkis, et õpilased küsivad üha sagedamini täiesti tavaliste igapäevaste sõnade tähenduse kohta. 10. klassi õppurid käivad õigekeelsussõnaraamatust vaatamas sõna lipitsema, tõi Tallinna Reaalkooli õpetaja Piret Järvela näite.

Kaja Sarapuu sõnul on probleeme kõne ilmestamiseks kasutatavate määrsõnadega. Kärmas, ergas, ärgas, aga ka näiteks lootsik, loetlesid õpetajad sõnu, mille tähendust õpilased tihti ei tea.

"Me vahepeal unustame ära, et noor ei peagi teadma, kes on korstnapühkija, kui ta pole elu sees korstnapühkijat näinud seda mingis kontekstis kasutanud," ütles Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õpetaja Edward Kess. Lugemus, vähene silmaring ning tänapäevase elu eripära lükkab palju sõnu n-ö tagatuppa.

See viitab Sarapuu sõnul asjaolule, et lapsed lisaks vähesele lugemisele ka vesteldakse vähe. "Puudub võimalus oma mõtteid väljendada väljaspool kooli. Siin on kindlasti kodudel hästi suur roll," nentis Sarapuu. Oluline on, et lapsed kuuleksid, kuidas vanemad omavahel suhtlevad ning saaksid ka sõna sekka öelda.

Õpetajad avasid saates ka õpetajate vaatenurka uuele eesti keele riigieksamile. Kuula Vikerraadio "Reporteritunni" täispikka saadet siit.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: