Kuiv maa moodustab maakera kogupindalast 29,8 protsenti. Nõnda pole ime, et maailmameri mängib planeedi kliimasüsteemis ehk tähtsamatki rolli kui maismaa. Ent oma ulatuse tõttu on seda ka maismaast raskem uurida. Laiahaardeliste automaatpoide võrgustike loomiseni oli ookeanide temperatuuri tõusu eriti lõunapoolkeral aga raske täpselt hinnata. Näiteks veetemperatuuri 0-700 meetri sügavusel täpselt jälgida võimaldav Argo võrgustik hakkas kuju võtma alles aastatuhande alguses.

Eelneva tühimiku täitmiseks kasutas Paul Duracki töörühm hakatuseks USA energiaministeeriumi ja kosmoseagentuuri satelliitide poolt täheldatud maailmamere taseme tõusu. Mida rohkem soojust ookeanidesse talletub, seda enam need paisuvad. Durack leidis kliimamudelite tulemusi vaatlusandmetega kõrvutades, et need langevad planeedi poolkerade tasemel kokku küllaltki hästi.

Julgustust saanuna arvutasid nad maailmamere taseme muutuse põhjal, kuidas selle temperatuur viimastel aastakümnetel muutunud on. Kui viimase kümne aasta jooksul ühtisid ennustused reaalsete mõõtmistulemustega hästi, siis eelneval perioodil võis täheldada märgatavaid erinevusi. Eriti lõunapoolkera meredes, kus ulatus vahe 48-152 protsendini. Mõlema poolkera peale kokku erinesid tulemused 25 protsendi võrra. Tähelepanekud aitavad kliimamudeleid täpsemaks muuta.

William Cloveli töörühm leidis samal ajal ajakirja Nature Climate Change samas numbris ilmunud töös maailmamere tõusu ja liustike massikaotuse põhjal, et ookeanite sügavamate kihtide soojenemine on olnud viimasel kümnendil maailma mastaabis vaevumärgatav.

Aastatel 2005-1013 võis maailmamere taseme aastasest tõusust kirjutada magevee arvele keskmiselt kaks millimeetrit ja ookeani ülakihi soojuspaisumise omale 0,9 millimeetrit. Arvestades, et satelliidivaatluste kohaselt tõusis kokkuvõtlikult maailmamere tase aastas 2,78 millimeetrit, pidi ookeani süvakiht ehk enam kui kahe kilomeetri sügavusel paiknev veemass isegi jahtuma. Samas nendib töörühm, et hinnangu määramatus on vaatamata Argo poivõrgustikule suhteliselt suur.

Abikäe peaks järgnevatel aastatel ulatama Deep Argo projekt, mis hõlmab poide veeskamist, mis võimaldavad mõõta ookeanide temperatuuri kuni kuue kilomeetris sügavusel.