Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Veetlevad näod pakuvad ajule meelehead

Üks rahulolu tekitanud nägudest.
Üks rahulolu tekitanud nägudest. Autor/allikas: Sri Leknes/Molecular Psychiatry

Aju otsib ilu, veetlevam nägu pakub elus eeliseid. Stereotüübiks saanud tõdemustel on inimeste soovidest hoolimata teatav tõsieluline alus. Värske uuring toetab hüpoteesi, mille kohaselt viivad selleni aju μ-opioidiretseptorid, mis mõjutavad omakorda aju mõnukeskuste tööd.

 

Varasemad närilistega tehtud katsed on näidanud, et nende stimuleerimine ei mõjuta mitte ainult söögiisu või paaritumisiha üldiselt, vaid võimaldab panna hiiri isegi teatud partnerit või toitu eelistama. Kuna hiirte ja inimeste ajud on üldjoontes suhteliselt sarnased, otsustasid Norra psühholoogid eesotsas Sri Leknesiga kontrollida mehhanismi võimu inimeste üle.

Leknes värbas kolmkümmend heteroseksuaalist meest ning manustas neile vastavalt μ-opioidiretseptorite tööd ergutavat morfiini, nende aktiivsust pärssivat naltreksooni ja platseebot. Järgnevalt pidid katsealused hindama ekraanile ilmuvate naiste nägude veetlevust.

Morfiini mõju oli erakordselt tugev – lisaks äärmusteni küündivatele hinnangutele vaatasid mehed veetlevamana tunduvaid vastassoo esindajaid kontrollgrupist olulisel määral kauem. Opioidiretseptorite töö pärssimisel näis olevat vastupidine mõju.

Leknes järeldab koos kolleegidega tulemuste põhjal, et ilu kriteeriumitele vastavate nägude eelistamine on inimestesse rahulolu tekitamisega evolutsiooni poolt  sissekodeeritud. Samas jääb mõistatuseks, kuidas ilumeel juba esimesel juhul kujuneb. Samuti pole tulemused katsegrupi suuruse tõttu väga tugevad.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Psychiatry.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Molecular Psychiatry

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: