Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Neandertallaste DNA tõstis nüüdisinimeste kohandumiskiirust

Neandertallase rekonstruktsioon.
Neandertallase rekonstruktsioon. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Kõigis väljaspool Aafrikat elavates inimestes on veidi neandertallast. Värske töö kohaselt on lähisugulastelt pärit geenid jäänud püsima eeskätt kahes genoomi piirkonnas. Samuti hoiab inimkond oma genoomis kokku tallel umbes viiendikku neandertallaste pärilikkusainest.

 

DNA järjestamise vallas tehtud edusammudega kaasnevalt on leitud, et iga inimese genoomis leidub neandertallastelt pärinevat pärilikkusainet ligikaudu kaks kuni neli protenti. Näitaja ei ütle aga midagi rohkemat kui seda, kui sagedasti nüüdisinimesed mingis Euraasia osas neandertallastega paaritusid või kus populatsiooni pudelikaelu esines. Ajakirjades Science ja Nature ilmunud tööde autorid üritasid aga täpsemalt välja selgitada, kuidas võõras pärilikkusmaterjal inimkonna levikut mõjutanud on.

Seatud ülesanne ei olnud kergete killast. Tõenäoliselt toimusid viimased edukalt lõppenud paaritumiskatsed rohkem kui 35 tuhat aastat tagasi, mis ajast saadik on neandertallaste pärilikkusmaterjal järjest lahjenenud ja neilt pärinevad DNA lõigud selle käigus lühenenud. Arvestuslikult ei sisalda need rohkemat kui paarisadat tuhandet nukleotiidipaari. Iga kromosoom koosneb seevastu miljonitest ja miljonitest nukleotiidipaaridest.

Sellele vaatamata suutsid Siriam Sankararamani ja Joshua Akey töörühmad kindlaks teha, et igas inimeses leidub keskeltläbi 23 miljonit neandertallaste nukleotiidipaari, Kagu-Aasia rahvaste seas veidi rohkem. Lõigud ei paikne aga geenipagasis täielikult juhuslikult, mis viitab loodusliku valiku sihikindlale tegevusele. Teatud neandertallastelt pärit geenilõigud pidid pakkuma seega mingisugust eelist.

Nii on need koondunud naha ja juuste eest vastutavate geenipiirkondade lähistele. Arvestades, et neandertallased hakkasid kõrgemaid laiuskraade nüüdisinimestest tunduvalt varem koloniseerima, said nende geenipagasis kanda kinnitada rohkemad kasulikud mutatsioonid näiteks naha pigmentatsiooni ja karvade kasvu reguleerivates geenides. Selgitus on siiski veel põhjendatud spekulatsiooni tasemel.

Samal ajal on neandertallaste DNA-st vaba inimeste X-kromosoom, mis mängib olulist rolli soo määramisel. Sarnaselt on neandertallaste pärilikkusainest pea täielikult lage Y-kromosoom – muu hulgas kontrollib see munandite arengut. Sankararamani töörühm oletab, et meessoost neandertallaste-nüüdisinimeste hübriidid olid vähem viljakad, mis viis selle tinginud neandertallaste geenialleelide kadumiseni. Lähisugulaste pärilikkusmaterjal puudus üllatuslikult ka geenist FOXP2, mis mängib tähtsat rolli inimeste kõnevõimes.

Viimaks tegid teadlased kindlaks, et lisaks kasulikele mutatsioonidele seostub neandertallaste pärilikkusaine ka mitmete haigusriskide kõrgenemisega. Erandiks pole Crohni tõbi, II-tüüpi diabeet või luupus. Teatud neandertallaste geenialleele on seostatud ka sõltuvuskäitumiste, näiteks suitsetamisega.

Allikas: Science; Nature

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: