Täpsemalt uurisid Soome teadlased lepa ja sarapuu õietolmu mõju noorte sooritusele. Nad nentisid, et õhus lendlevad tolmuterad võivad pikas vaates rikkuda noore tulevikuvõimalused, vahendab Gizmodo. Tulemused kehtivad hästi ka Eesti kohta, sest siinne haridussüsteem ja looduse rütm sarnanevad suuresti põhjanaabrite omaga.

Uuringu järgi tabab looduse tärkamine kõige valusamalt just poiste matemaatikaoskusi. Kui sarapuu õietolmu hulk kuupmeetris õhus kasvas kümne tera võrra, hakkasid noormeeste  matemaatikaeksami tulemused halvenema. Humanitaar- ja sotsiaalainetes sarapuu õietolm poiste eksamitulemusi ei langetanud. 

Teadlased märkasid uuringus lepa puhul ka ebatavalist U-kujulist seost. See tähendab, et organism reageerib tugevalt just esimestele kevadistele õietolmu puhangutele ja hilisematele väga suurtele õietolmu kogustele. Keskmise õietolmutasemega suudab keha tõenäoliselt paremini kohaneda ning eksamitulemused sellisel juhul nii palju ei lange.

Mõju kogu eluks?

Riigieksamite tulemustest sõltub sageli noorte edasine elukutsevalik. Head hinded avavad uksed ülikooli, mõjutades ka hilisemat käekäiku tööturul ja sissetulekut. Soome teadlaste hinnangul paneb haridussüsteem allergikud teistega võrreldes selgelt ebavõrdsesse seisu. Soomes on mingit vormi allergilise nohuga kimpus ligi viiendik gümnaasiumiõpilastest. Nende noorte kehvem keskendumisvõime eksamil on otseses seoses õhus levivate allergeenide hulgaga.

Oulu ülikooli teadlasrühm vaatas uuringus 15 aasta pikkuse perioodi kohta kogutud andmeid, analüüsides aastatel 2006–2020 sooritatud eksameid. Kokku kaasasid nad enam kui 92 000 õpilase tulemuse, kes elasid sel ajal Helsingi ja Turu piirkonnas. Uurijad kõrvutasid riiklikke eksamiandmeid kohalike õhukvaliteedi ja ilma mõõtmistega. Nii said nad väga täpse pildi eksamipäeval valitsenud keskkonnatingimustest.

Töörühm analüüsis eksamitulemusi 66 punkti skaalal, kuna uuritud ajavahemikul oli Soome reaalainete eksamite maksimaalne võimalik punktisumma täpselt 66 punkti. Iga lisandunud kümme lepa õietolmutera kuupmeetris õhus viisid eksamitulemust alla 0,04 punkti võrra. Sarapuu õietolm viis aga tulemusi alla 0,17 punkti võrra. Eriti suurt langust oli näha laias matemaatikas ja teistes reaalainetes. Uurijate sõnul võis õpilane suurema tolmuhulga korral kaotada matemaatikas kokku lausa viis eksamipunkti.

Uuringu autorid kasutasid statistilist mudelit, mis välistas õpilaste loomuliku andekuse mõju. Nad võrdlesid uuringus sama õpilase tulemusi erinevatel eksamipäevadel. Nii oli iga abiturient andmestikus justkui iseenda kontrollrühm. See lahendus aitas teadlastel kindlaks teha, et punktid vähenesid tõesti õietolmu tõttu. Sestap ei saanud õpilaste erinev õpistiil ja varasemad teadmised tulemusi moonutada.

Vaja on täiendavaid uuringuid

Uuringul oli ka mõningaid kitsaskohti. Töörühm ei teadnud täpselt, millised noored päriselt õietolmuallergia all kannatasid, Nad said vaadata vaid õpilaskonda laiemalt ja tervikuna. Teadlased eeldavad, et tõeliste allergikute punktilangus on keskmisest näitajast veelgi teravam. Samuti pidid teadlased lepa ja sarapuu andmeid analüüsima eraldi, sest nende puude õitsemisajad kattuvad varakevadel vaid osaliselt.

Autorid soovitavad poliitikakujundajatel kaaluda tõsiselt eksamite ajakava muutmist. Võrdsemate tingimuste loomiseks võiks riigieksamid viia õietolmuhooajast täiesti väljapoole. Kui see pole aga võimalik, peaksid noored alustama allergiaravimite võtmist varakult ehk juba enne esimeste sümptomite teket. Uurijad loodavad ühtlasi, et tulevased teadustööd avavad täpsemalt bioloogilised mehhanismid, kuidas allergeenid noorte vaimset selgust pärsivad.

Uuring avaldati ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health.