Tartu Ülikooli müofunktsionaalse teraapia ja logopeedia nooremteadur Andres Köster selgitas, et inimese hääl muutub ajas, sest nagu ka ülejäänud keha, muutuvad vananedes häält tekitavad struktuurid: häälepaelad, kõri ja hingamissüsteem.

Häälepaelad võivad kõhetuda, mistõttu ei ole nende sulgumine enam nii tõhus ning heli tekitamine muutub raskemaks. "Hääl muutub sageli nõrgemaks, õhulisemaks ja ebastabiilsemaks ning helikõrgus võib nihkuda. Neid loomulikke muutusi nimetatakse hääleteaduses vananevaks hääleks ehk presbüfooniaks," lausus Köster.

Vananedes toimuvad paljudel inimestel sarnased füsioloogilised ja hormonaalsed muutused, mis mõjutavad hääle kõrgust, tugevust ja ulatust, samuti kõnehingamise tõhusust. "Hääle resonants ja kandvus vähenevad ning need ühised muutused annavad häälele iseloomuliku nii-öelda vana hääle kõla, mida me tajume sarnasena," märkis ta.