Kui uurida tehisintellekti arenemise ajalugu, siis näeme, et esialgu teenis see sõjapidamist ja luuretegevust. Praegu kuuleme iga päev, kuidas kui me kohe täna – või juba eile – ei võta igas valdkonnas kasutusele tehisintellekti, jääme millestki maha, millestki ilma.

Tehisintellekt koos massandmete kogumise ja analüüsiga võibki esmapilgul pakkuda odavamat, tõhusamat ja kiiremat riiki. Enamasti on see mulje aga petlik. Ainuüksi seepärast, et me oskame tehisintellekti kasutada, see on meile täna rahaliselt kättesaadav, see on justkui uuendusmeelsuse etalon, ei tähenda, et alati igas valdkonnas peab või isegi tohib.

Riiki arendada me võime, aga igaühe põhiõigusi kaitsma me peame. Riigivõim peab tagama, et tehisintellekti kasutamine läbiks alati eelnevalt põhiseaduslikkuse analüüsi. Lisaks põhiseadusele ja inimõiguste kaitse konventsioonidele tuleb arvesse võtta ka tehisintellekti puudutavaid erinorme. Euroopa Liidu tehisintellekti määrust, Euroopa Nõukogu tehisintellekti raamkonventsiooni.

Tehisintellekti kasutades peame kaitsma eraelu - inimeste isikuandmeid. Uuendusmeelsust ja ettevõtlust väärtustavas targas andmeühiskonnas elamine ei pea tähendama seda, et elame jälgimisühiskonnas. Põhiõiguste kaitse vaatest ei tähenda rohkem andmeid paremat elu, põhiõiguste vaatest ei tohi koguda andmeid "igaks juhuks".

See, et riik kasutab tehisintellekti peab olema igale inimesele teada. Ilma läbipaistvuseta pole usaldust. Ilma usalduseta ei laeku maksud, pole kaitsetahet, hoolimist ja raskel ajal kokkuhoidmist.

Tehisintellekti kahju inimeste – eelkõige laste ja noorte - vaimsele tervisele – on maailmas juba karmilt kogetud tagajärg. Tehisintellekti mõju keskkonnale – puhtale joogiveele, õhule – on suurem, kui mõnikord tahetakse tunnistada.

Tehisintellekt ja innovatsioon laiemalt ei tohi tõugata meid eemale sellest, milles oleme Eestis ammu kokku leppinud – põhiõiguste kaitse on meie põhiseaduse ja seega ühiskonna ja riigi vastutus ja süda.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia video valmis teaduspoliitika konverentsi "Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru." raames.