See on kääbusplaneet Makemake. Kindlasti mitte segi ajada leedu lastekirjanduskangelase Kake Makega, sest kääbusplaneet Makemake on nime saanud Rapa Nui ehk Lihavõttesaare jumala ja inimkonna looja Makemake järgi.

Teadlased on nüüd teada saanud, et kääbusplaneet Makemaket, mis on läbimõõdult väiksem kui Maakera looduslik kaaslane Kuu, ümbritseb õhuke habras gaasiloor, pidulikumalt öeldes atmosfäär.

Gaasi põhikomponent, mille lähiinfrapuna-spektrijooni teadlased NASA James Webbi kosmoseteleskoobi tehtud mõõtmistulemustest tuvastasid, on üks lihtsamaid ühendeid üldse, ühest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist koosnev metaan.

Juba varemgi on teada olnud, et külmadel kaugustel tiirutava Makemake pind on kaetud tahke metaaniga.

Gaasilise metaani olemasolu aga osutab, et see kauge kääbusplaneet ei ole lihtsalt mingi passiivne kerake, vaid et seal ka toimub midagi.

Selleks, et nii väikesel taevakehal gaasi ümber oleks, peab seda küllap ta pinnalt erituma. Praegu ei ole teada, kas eritus on pigem pidev, nii et taevakeha pind ja selle kohal asuv gaasiloor on niiöelda dünaamilises tasakaalus, või on tegu sporaadilisemate pahvakutega.

Mõlemad võimalused on füüsikaliselt usutavad ja praeguste vaatlusandmetega kooskõlas.

Seda, et Makemakel puudub paks atmosfäär, on sedastatud vaatlustel, mis on tehtud, kui ta on mõne tähe eest läbi liikunud.

Infrapunavaatlustest on saadud vihjeid, et ta pinda katval metaanjääl on eripäraseid omadusi, mis annavad märku võimalusest, et seal esineb väikesi kuumemaid kohti, kust võib metaani ka välja aurata.

Kuidas need lood täpselt on, peab selguma edasisis uuringuis.

Praeguse uuringu teinud teadlasrühma juhtis Silvia Protopapa Ameerika Ühendriikides Texases San Antonios asuvast Southwest Research Institute'ist.

Tulemustega, mis leiavad peagi avaldamist ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, saab seni tutvuda võrguvaramus arXiv.

Pildil on kunstniku kujutus Makemake pinnast.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.