Eesti teadlased loovad eakatele autojuhtidele enesetestimise rakendust
Vanemas eas võivad lisaks mäluprobleemidele väheneda ka inimese ruumitaju ja tähelepanuvõime, mis mõjutavad otseselt autojuhtimist. Selleks arendavad Eesti teadlased rakendust, mis aitab eakatel enne rooli istumist oma võimekust hinnata.
Arstiteadlane Jaak Aru rääkis "Vikerhommikus", et noorte autojuhtide põhjustatud õnnetused on sageli seotud kiiruse, alkoholi või narkootikumidega, siis vanemaealiste puhul on probleem hoopis tähelepanu, ruumi- ja ajataju.
"Me ei saa vaadata ainult seda, kui palju õnnetusi juhtub, vaid millised need on. Eakas juht ei pruugi märgata ees seisvat autot või võib parklas sõita vastu lapsevankrit. See pole oskuste, vaid tajude küsimus," selgitas Aru.
Tema sõnul ei ole realistlik panna vastutus täielikult perearstidele või Maanteeametile, sest neil napib ressursse. Ka Eestis kehtiv kord, mille järgi peavad vanemad juhid iga viie aasta järel tervisetõendi saama, ei pruugi olla piisav. "Lõpuks peab inimene ise hindama, kas ta on täna piisavalt heas vormis, et rooli istuda," rõhutas ta.
Selleks töötab Aru koos meeskonnaga välja rakendust, mis võimaldaks eakal enne sõitu oma tähelepanu, ruumilist taju ja reaktsioonikiirust kontrollida.
"Kujutame ette, et inimesel on autos ekraan või telefon, mille kaudu ta saab teha paar lihtsat testi. Näiteks kas suudab hinnata signaalide pikkust või autode liikumiskiirust. See aitaks tal mõista, kas ta on täna valmis rooli istuma," kirjeldas Aru.
Aru usub, et inimesed oleksid valmis taolist rakendust kasutama küll. "Vanemad inimesed on reeglite täitmisel tihti pedantsemad kui noored. Kui nad mõistavad, et see vähendab õnnetuste riski ja muudab nad endale ja teistele ohutumaks, siis miks mitte?"
Ta tunnistas siiski, et leidub ka põikpäiseid juhte, kes ei soovi loobuda sõidust isegi siis, kui arstid seda ei soovita. "Neid ei saa sundida, aga ühiskond peab teema üle rääkima ja ka pereliikmed peavad julgema sekkuda," lisas ta.
Projekt on praegu arendus- ja rahastusfaasis. Kui ideest saab asja, võik rakendus Aru sõnul muutuda väga menukaks. "See ei ole küll rakendus, mis muudab maailma, aga võib muuta väga oluliselt eakate elu ja vähendada riske meie kõigi jaoks liikluses," ütles ta.
Inspiratsiooni on saadud testidest, mida kasutatakse juba Inglismaal, Rootsis ja Šveitsis. Meeskonnas on lisaks Arule psühholoogiatudeng, tehisaru-ekspert ja kogenud IT-spetsialist.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Vikerhommik", küsisid Kirke Ert ja Taavi Libe


























