Liiklusekspert: eakad autojuhid pole noortest ohtlikumad
Kuigi eakate põhjustatud liiklusõnnetused saavad sageli palju tähelepanu, siis statistiliselt põhjustavad kõige enam liiklusõnnetusi 30–40 eluaastates inimesed, rõhutab Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja Dago Antov.
Liiklusekspert rääkis saates "Vikerhommik", kuidas statistika põhjal ei torka silma, et eakad autojuhid oleksid liikluses ohtlikumad nendest, kes on äsja juhiload saanud. "Kui üldist pilti vaadata, siis kõige rohkem õnnetusi põhjustavad aktiivsed inimesed, kes jäävad 30–40 eluaastate vahele. Tihtipeale autojuhikogemus ja vanus ei ole omavahel ka päris üheselt seotud," sõnas ta.
Kui eakate autojuhtide osalusel juhtuvadki õnnetused, saavad need Antovi sõnul suuremat ühiskondlikku vastukaja. Seetõttu võibki tunduda, et eakatega juhtub õnnetusi väga sageli.
Kogenud autojuht Enn Eesmaa on rooli taga olnud juba mitu aastakümmet ja enda sõnul kõigega harjunud. Tema sõnul on vanemad inimesed rohkem tundlikud selle osas, mis võib juhtuda. Reeglina on nad ka seetõttu ettevaatlikumad.
Eesmaa rääkis, et saab oma perearstiga hästi läbi ja põhjalikus tervisekontrollis käib kaks korda aastas. "Sellega ma olen nõus, mida vanemaks saad, seda sagedamini on tarvis tervist kontrollida ja mitte ainult liikluse pärast. Ma olen paaril korral kaugelt sõites ja üksi roolis olles teinud tee ääres peatuse, sest tunnen et tukk tuleb peale ja see on väga ohtlik. Sa ei saa sellest isegi aru, kas oled mõttesse jäänud või näed juba ingleid," sõnas ta.
Dago Antov nõustus Eesmaaga ja lisas, et tervisekontrolli ei peaks tegema ainult sellepärast, et saada juhtimisõigust andev dokument. Tark oleks üleüldiselt teada, millised on inimese võimed ja kui terve ollakse. Üha rohkem on ka autos kaasaegseid abivahendeid, mis mõneti puudujääke kompenseerivad. "Ma arvan, et ei tohiks rõhutada seda, kuidas eakad on liikluses kuidagi eriti ohtlikud. Küll aga on liikumisvõime, mille auto annab, eakatele väga oluline," sõnas ta.
Enn Eesmaa sõnul on oluline seegi, et vanemas eas peaks olema inimesel veel tugevam enesekontroll ja -kriitika. Inimene peaks Eesmaa sõnul ise aru saama, kas liiklusesse minemiseks on õige päev. Kui ikka pea on hommikul uimane, siis ei tasu tema sõnul seda teha.
Eesmaa rääkis, et kui tal on vaja läbida pikem tee, uurib ta oma poja käest, kas ta saaks kaasa sõita. Siis saab sõidukordi jagada. "Meie käime suhteliselt sageli Vilniuses ja paras ots on sõita Pärnuni, siis sealt piirini ja nii edasi. Vahepeal joome kohvi. See 600 kilomeetrit üksi sõita, eriti õhtul, on vanemal inimesel kindlasti keerulisem. Siis ongi hea vahetada," rääkis ta.
Antovi sõnul tasub usaldada ka lähedasi. "Kui nemad annavad märku, et autojuhtimine ei ole enam turvaline, siis tasub neid kuulata. Riigipoolset survet on raske tajuda ja me ei taha seda võib-olla niimoodi vastu võtta, aga lähedasi tasub küll uskuda," sõnas ta.
Kui Eesmaa õde, õemees või poeg ütlevad, et enam ei tasu autorooli istuda, siis ta kindlasti kaalub seda. "Ma ei ütle, et ma kohe riputan sõiduload varna, aga kui ise ka tunned, et nüüd oli natuke piiri peale ja neid hetki tuleb veel, siis on aeg sisekaemuseks," ütles kogenud autojuht.
Kui mõelda sellele, mis liikluses enim häirib, siis kogenud autojuht Enn Eesmaad häirivad sõelujad, eriti kui vahemaa on mõnisada meetrit. "Ma olen iseenda jaoks rahustuseks mõelnud, et hüva, äkki tal on autos sünnitusele sõitev naine või vanaema, keda on tarvis kiiresti haiglasse viia. See on aga muidugi enesepett," lausus ta. Ta ütles ka, et õnnistatud peaksid olema need inimesed, kes on Eesti maanteede ääred valgete joontega märgistanud. "Kui on pime ja vastu sõidab täis- või pooltuledega auto, siis tegelikult sa sõidad nagu Prima Vista," rääkis ta.
Dago Antovi sõnul toimub Eestis liiklus tegelikult üsna hästi ja midagi väga hullu ei ole. "Aga just nimelt torkavad silma need üksikud, kes keskmisest püüavad eristuda või olla kuidagi julgemad, tugevamad ja see sageli lõpeb halvasti," ütles ta.
Viimastel nädalatel on arutatud ka idee üle, et eakatel autojuhtidel võiks olla auto küljes märk, mis annaks teistele teada, et vanem inimene on roolis. Nii nagu algaja puhul on see roheline vahtraleht. "Kui on väline tunnus, siis ma arvan, et see võiks aidata. Ma ei tahaks, et see oleks kohustuslik, aga eneseväljendusena tehtav variant," ütles Antov.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Vikerhommik", küsisid Kirke Ert ja Taavi Libe