"Hea sisekliima tähendab seda, et see on inimesele märkamatu," selgitas Kurnitski Vikerraadio saates "Huvitaja". See tähendab, et ruumis ei tohiks olla ei liiga külm ega soe. Samuti ei tohiks õhk inimestele otse peale puhuda.

Kontori kuldreegel

Kõige levinuma veana keeratakse Jarek Kurnitski sõnul jahutus liiga madalale temperatuurile, eriti kui tullakse õuest suure palavuse käest. Professor märkis, et see võib pakkuda küll lühiajalist leevendust, aga pikaajaliselt ruumis viibijale kasuks ei tule. Statistiliselt on inimese jaoks suveriietuses kõige mugavam temperatuur 24,5 kraadi. "Siis me ei tunneta, et tahaks soojemat või jahedamat. See on ei-jahe-ega-soe olukord. Ligikaudu 25 kraadi on ka temperatuur, mis kontorites võiks olla," rääkis Kurnitski.

Professor lisas, et mida soojem on väljas, seda soojem võiks olla ka toas. Näiteks 30-kraadise kuumusega õuest 25-kraadisesse ruumi astudes tundub see piisavalt jahe, kuid ei tekita kehale külmetusega lõppeda võivat termilist šokki.

Sageli on liiga madalast temperatuurist suuremgi probleem otse peale puhuv külm õhk. Jahutusseadmest väljuv õhk võib olla vaid 5–7-kraadine. Kui see puhub otse kaelale või seljale, on ka nohu ja isegi radikuliit kerged tulema. "Kui kuskilt külma õhku puhub, tuleb oma asukohta seal muuta, vajadusel lauda või tooli ümber tõsta ja leida selline töökoht, kus on võimalik töötada," soovitas Kurnitski.

Nipid koduseks jahutuseks

Samad põhimõtted kehtivad kodus. Õhksoojuspumpade ja teiste jahutusseadmete temperatuuriks tasub seadistada 25 kraadi ning lasta neil töötada automaatrežiimil. Oluline on leida seadmele asukoht, kus sellest tulev õhuvool ei puhuks otse diivanile, voodile või söögilauale.

Ööseks ei ole Jarek Kurnitski hinnangul ilmtingimata vaja ruumi temperatuuri madalamale lasta. Selle asemel on praeguse Eesti suve puhul tihti parim lahendus avada aken. Jahe ööõhk kannab liigse kuumuse hoonest ise välja. "See on nagu ikkagi täiesti tasuta jahutus," märkis professor.

Päevasel ajal tuleks seevastu aknad, eriti päikesepoolsel küljel, kindlalt kinni hoida. Kõige tõhusam viis ruumide ülekuumenemist vältida on kasutada väliseid aknakatteid, näiteks markiiise või ribakardinaid. "Kõik see päikesekiirgus, mis on läbi akna tuppa jõudnud, on juba toas ja seda sealt välja saada on väga keeruline," selgitas Kurnitski. Hea alternatiiv on ka spetsiaalsed päikesekaitsekiled, mida saab kleepida akna välispinnale.

Renoveerimise käigus on võimalik jahutuslahendusi luua ka vanematele kortermajadele. Näiteks on võimalik paigaldada katusele ventilatsiooniagregaatide juurde jahutusmoodul, mis jahutab kogu majja suunatavat sissepuhkeõhku. Kurnitski sõnul on see mõistliku hinnaga, mis leevendab oluliselt kuumalainete ajal tubade ülekuumenemist.

Autos kehtib sama loogika mis siseruumideski – vältida tuleks jahutuse põhja keeramist. Päikese kätte pargitud autosse istudes, kus temperatuur võib tõusta üle 50 kraadi, tuleks esmalt avada aknad ja uksed, et kuum õhk välja lasta, ja konditsioneer alles seejärel sisse lülitada.

Hooldusest pole pääsu

Lisaks juhtis Jarek Kurnitski tähelepanu jahutusseadmete korrapärase hoolduse olulisusele. Õhu jahutamise käigus tekib seadmetesse niiskus, mis on ideaalne kasvulava mikroobidele. "Märg pind tähendab, et see süsteem peab olema puhas. Ja siis me võime olla kindlad, et seal ei teki mingit mikroobset kasvu," rõhutas ta. Seetõttu tuleb seadmete filtreid regulaarselt puhastada.

Ettevaatlik tasuks olla seadmetesse sisseehitatud ionisaatorite ja muude õhupuhastusfunktsioonidega. Kurnitski sõnul võivad need tekitada keemilisi reaktsioone, mille tulemusel tekkivad ühendid võivad olla ohtlikumad kui need, mida püüti eemaldada. "Kui inimesed tahavad olla kindlad, et neil on hea siseõhu kvaliteet kodudes, siis soovitus on pigem need välja lülitada," märkis Kurnitski. Parim viis õhukvaliteedi tagamiseks on tema sõnul korralik ventilatsioon, mitte õhu keemiline töötlus.