Eesti järvede tervist saab nüüd seirata kosmosest
Kui järgmine kord Peipsi või Võrtsjärve ääres seistes märkate, et vesi on muutunud sogaseks või kahtlaselt roheliseks, siis teadke, et kosmosest saab välja selgitada ka selle põhjuse. Uus tehnoloogia aitab teadlastel eristada, kas vee värvuse muutuse taga on veeõitseng, jõe tugevam sissevool või hoopis mürgine sinivetikas.
Ajakirjas Applied Sciences avaldatud teadustöö kinnitab, et uue põlvkonna satelliidid suudavad Eesti suurte järvede vee kvaliteeti hinnata varasemast palju täpsemalt. See annab palju paremad võimalused järvede käekäiku jälgida.
Uuringu tegid Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased koos Itaalia ja Prantsuse kolleegidega. Nad kasutasid kahe uue Euroopa satelliidi, PRISMA ja EnMAP-i, andmeid. Kokku analüüsisid nad 12 satelliidipilti Peipsist ja Võrtsjärvest. Samuti võrdlesid nad kosmosest saadud tulemusi otse järvel tehtud mõõtmistega, et veenduda nende täpsuses.
Uute satelliitide eriline võime seisneb nende nii-öelda ülitundlikus nägemismeeles. Kui vanemad satelliidid näevad lihtsalt laia rohelist või pruuni laiku, siis uus tehnoloogia suudab eristada väga peeneid värvivarjundeid. See on oluline, sest erinevatel vees lahustunud ainetel ja organismidel on oma ainulaadne peegeldus.
Näiteks tuvastasid satelliidid Peipsi järves sinivetikatele iseloomuliku pigmendi, fükotsüaniini olemasolu, mis jäi vanematel Sentineli satelliitide tehtud piltidel märkamata. Laborianalüüsid kinnitasid, et sel ajal võimutses järves tõesti üks sinivetikaliik. Taoline võimekus annab võimaluse varakult ja laialdaselt hinnata võimalike veeõitsengute ulatust.
Lisaks vetikate tuvastamisele suutsid teadlased satelliidipiltidelt üksikasjalikult jälgida ka seda, kuidas jõed meie järvi mõjutavad. Nii oli näha, kuidas Emajõe toitaineterikas ja pruunikam vesi Peipsisse voolab. Piltidel joonistus välja selge n-ö lehvik, mis näitas, kuidas jõevesi järk-järgult järveveega seguneb. Suuremate sadude ja tugevama tuulehoogude ajal tehtud piltidel tuli hästi välja, kuidas jõgi kandis järve oluliselt rohkem setteid.
Saavutatud täpsuse taga on hüperspektraal-tehnoloogia. Nimelt ei mõõda uued satelliidid valgust mõnes üksikus laias kanalis, vaid jaotavad selle sadadeks kitsasteks spektraalribadeks. See võimaldab neil märgata vees leiduvate ainete ja organismide peeneid keemilisi n-ö sõrmejälgi, mida on seni olnud näha vaid laboris.
Lisaks näitas uuring, et satelliitidega saab kaardistada veetaimestiku levikut. See võimaldab näiteks Võrtsjärves teha vahet veealustel ja järve pinnal ujuvatel taimedel.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik, Jaan-Juhan Oidermaa
