Kui laiemale avalikkusele paremini tuntud menopaus tähistab viimast munasarjade juhitud menstruatsiooni, siis perimenopaus sellele eelnevat ja järgnevat pikka üleminekuperioodi. Laanpere nentis, et tavaliselt on tegu naistele kõige rohkem vaevusi tekitava eluperioodiga. "See on aeg, mil algavad nii bioloogilised kui ka endokrinoloogilised muutused," lisas arst saates "Huvitaja". Kuigi keskmiselt jõuab naine Eestis menopausi 51–52-aastaselt, võivad esimesed sümptomid ilmneda juba aastaid varem.

Koch märkis, et perimenopausi sümptomid, nagu unehäired, ärrituvus, keskendumisraskused ja mäluhäired, saavad alguse ajust, mitte munasarjadest. "Naine võib olla oma karjääri tipul ja eluga rahul, kui äkki tekib tunne, et miski pole enam endine. Uni ei kosuta, stress kuhjub ja mälu veab alt. Naine on rohkem ärritunud, see on nagu selline nõiaring," kirjeldas psühhiaater. Koch rõhutas, et perimenopausi pikkus ja raskus on naiseti äärmiselt erinev.

Östrogeenipuuduse laiem mõju

Üleminekuea vaevuste peamine põhjus on naissuguhormooni östrogeeni taseme langus. Hormoon ei reguleeri pelgalt viljakust. Made Laanpere sõnul mõjutab see pea kõiki organsüsteeme. "Selle retseptoreid ehk vastuvõtjaid leidub kogu kehas: nahas, luudes, liigestes, südame-veresoonkonnas ja ajus," lisas Koch.

Lihtsustatuna on östrogeenil on naise tervisele kaitsev toime. Näiteks ilmnevad naistel südame-veresoonkonna haigused tänu sellele umbes kaheksa aastat hiljem kui meestel. Kui hormooni tase langeb, hakkab organism kiiremini vananema. Seejuures on oluline mõista, et naise vananemine ei ole seotud niivõrd kronoloogilise vanusega, kuivõrd just hormonaalse langusega.

Eriti tundlik on östrogeenitaseme kõikumiste suhtes aju. Koch selgitas, et ajus toimib östrogeen neurohormoonina, mis on võtmetähtsusega aju energiatootmisel, aidates närvirakkudel glükoosi energiaks põletada. Hormoonitaseme langus aeglustab seda protsessi, mis võibki väljenduda niinimetatud aju-udus, mäluhäiretes ja meeleolukõikumistes. "Östrogeenipuuduses vananevad närvirakud kiiremini," nentis Koch.

Lisaks vaimsetele ja emotsionaalsetele sümptomitele kaasnevad üleminekuaastatega ka olulised kehalised muutused. Üks keskne mure on kaalutõus, eriti aga sellega kaasnev ohtlik vistseraalne rasvumine ehk rasva kogunemine kõhu piirkonda. Selle ennetamiseks soovitas Koch naistel ise aktiivne olla ja oma tervist teadlikult jälgida. "Me võiksime tegelikult ka ise vaadata endale otsa, lasta mõõta oma vererõhku, kontrollida maksanäitajaid, kontrollida kilpnäärme funktsiooni ja vaadata kriitilise pilguga üle oma kehakaalu, liikumisharjumused ja toitumise," lisas psühhiaater.

Üleminekuea sümptomite leevendamiseks ja terviseprobleemide ennetamiseks on olemas hormoonasendusravi (HAR), mis asendab organismis puudu jäävat östrogeeni. Laanpere sõnul on ravi peamine eesmärk leevendada vaevusi, mis elukvaliteeti pärsivad. "Lisaks sümptomite leevendamisele on HAR-il ka ennetav toime. See aitab edasi lükata mitmete haiguste, näiteks luuhõrenemise ehk osteoporoosi teket ja parandab kolesteroolinäitajaid," ütles Laanpere.

Ravi kestus on individuaalne ja sõltub eesmärkidest. "Tänapäeval ei ole ravi kestusel enam rangeid piiranguid. Seda võib kasutada nii kaua, kui on vajalik ja see on patsiendi jaoks turvaline," kinnitas naistearst.

Kõige levinum HAR-iga seotud hirm on vähirisk. Laanpere möönis, et hirm kui selline on arusaadav. Väike rinnavähi riski tõus on seotud aga vaid ühe kindla ravimivormiga ja seda alles pärast viit aastat kasutamist.

Arst rõhutas, et iga naise puhul tuleb kaaluda personaalselt kasude ja riskide vahekorda. "Kui naine kannatab kaks aastat kurnavate kuumahoogude all, ta ei maga ja tal on väga suured psühholoogilised probleemid, siis saame tegelikult tema elukvaliteeti parandada ja rinnavähi riski mõttes sisuliselt mingisuguseid probleeme lisaks ei tekita," lisas Laanpere.

Teadmatus ja hirm

Naiste tervist, eriti menopausiga seonduvat, on ajalooliselt vähe uuritud. Made Laanpere sõnul on selle taga nii meeste domineeritud teadusmaailm kui ka asjaolu, et naised jäeti ravimiuuringutest sageli välja, kartes võimalikku mõju rasedusele. Samuti on olnud uuringuid naiste keeruka hormonaalse tsükli tõttu raskem teha.

Naise aju ja tervist laiemalt hakatud süvitsi uurima alles viimase 15–20 aasta jooksul. Kevadel avaldatud Eesti naiste tervise uuring näitas, et teadlikkuse tõstmiseks on veel palju teha. Näiteks ei teadnud uuringu põhjal iga 10. naine selles vanuses sellest eluperioodist mitte midagi. Kuigi üle 70 protsendi perimenopausi vanuses naistest kogeb kuumahooge, oli neist tervishoiutöötajaga rääkinud vaid kolmandik. Peamiseks infoallikaks on internet, milles leiduva info usaldusväärsus on aga kõikuv.

Kadri Kochi sõnul on oluline, et naised ise oma tervist rohkem väärtustaksid, jälgiksid elustiili ja pöörduksid muredega arsti poole. Samas rõhutas Made Laanpere, et küsimus on ka ühiskondlikus suhtumises. "See eluperiood on ühele soole privileeg, teisele aga mitte. Küpses eas naist ei väärtustata," tõdes ta.

Siinkohal on tema sõnul palju ära teha ka tervishoiutöötajatel, et toetada naiste elukvaliteeti ka pärast viljaka ea lõppu. Muu hulgas võiksid nad ise rohkem initsiatiivi üles näidata ja küsida, ega patsiente perimenopausiga seotud kaebused vaeva.