Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud Eestis rääkima infovastupidavusest ja meediapädevusest. Seda mõjutab järjest enam leviv desinformatsioon, mis on enamasti negatiivse iseloomuga ning püüab tähelepanu just oma äärmuslikkuse või vastuolulisuse tõttu. Vaenukõne ja desinformatsioon süvendavad aga polariseerumist. Seevastu ei ärata positiivne ja stabiilne sisu tarbijas samaväärset huvi, kirjutavad teadlased Riigikogu Toimetistes.

Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel ja Balti Infohäirete Sekkekeskuse meediapädevuse spetsialist Inger Klesment rõhutavad, et Eestis tugineb väärinfo sageli olemasolevatele ühiskondlikele lõhedele ja vastandumisele. Teadlaste sõnul Venemaa Eesti suunalise desinformatsiooni levitamisel peamine vaenulik tegutseja, kusjuures kõige haavatavam sihtrühm on vanemaealised.

Üks levinumaid Venemaalt lähtuvaid desinformatsiooni narratiive Eestis kujutab Eestit kui nn ebaõnnestunud riiki. Sarnast taktikat on Venemaa varem kasutatud ka Ukraina vastu. See tähendab, et võimendatakse sisu, mis seab küsimuse alla tänase Eesti Vabariigi institutsioonide hakkamasaamise ning poliitilised otsused.

Samuti ohustab julgeolekut levitatud nn nõuka-nostalgia. Leviv propaganda presenteerib seda kui jõukat aega, eirates perioodi puudujääke. Lisaks sisestavad need narratiivid inimestesse Lääne väärtuste lagunemist. Selle käigus demoniseeritakse NATO, ELi ja liberaaldemokraatia väärtuseid.

Seejuures kasutatakse ära vanema põlvkondade esindajaid, kes tunnevad nostalgiat nõukogude aja suhtes. Samamoodi kasutab propaganda ära teatud poliitilisi liikumisi, mis soovivad õõnestada Lääne liitude legitiimsust.

Eesti on ainus Balti riik, kus meediapädevus on ametlikult sätestatud riiklikus gümnaasiumi õppekavas. Eestis tegutseb ka 28 organisatsioonist koosnev meediapädevuse võrgustik, mis koondab eksperte nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist. HTM eestvedamisel toimub iga-aastane meediapädevuse nädal, mis aitab meediapädevuse oskust parandada.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsioonitudengid vaatasid otsa Riigikogu Toimetiste viimasele numbrile ning koostasid kokkuvõtted. Kokkuvõtte autorid on Annabel Aalpere ja Bretie Bligzna.