Uurali keelte algkodu võis olla Jakuutias
Meie keel, mälu ja enesetunnetus on tulnud idast, kirjutas juba Lennart Meri. Nüüd selgub, et veelgi kaugemalt idast kui seni arvatud, kui uskuda ajakirjas Nature avaldatud geeniuuringu tulemusi.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas David Reichiga Ameerika Ühendriikidest Harvardi Ülikoolist on analüüsinud 180 kunagi Põhja-Euraasias elanud inimese DNA-d ja kõrvutanud neid enam kui tuhande DNA-ga, mis pärinevad mitmelt poolt maailmast viimasest 11 tuhandest aastast.
Analüüsi põhjal väidavad nad, et tänapäeval tuntud uurali keelkonna keelte kõnelejate eellased elasid nelja ja poole tuhande aasta eest tänapäeva Jakuutia aladel, mitu tuhat kilomeetrit Uuralitest ida pool.
Keeleteadlased, arheoloogid ja geneetikud ei ole päris kindlad, kus on uurali keelte algkodu.
Enamasti paigutatakse see, nagu nimigi viitab, Uurali mägede piirkonda, täpsemalt mäestiku lõunanõlvade lähedastele aladele, kuid mõned teadlased on mõnede sarnasuste pärast turgi ja mongoli keeltega pakkunud välja ka idapoolsemat päritolupaika.
Uuest geeniuuringust saavad siis need viimased nüüd natuke tuge juurde.
Autorid sedastavad, et nende leitud geneetiline signatuur paistis hakkavat lääne poole levima just umbes samal ajal, kui uurali keeleala arvatakse laienenuvat.
Nad väidavad ka, et see Jakuutiast lähtunud signatuur on jälgitav paljude tänastegi uurali keelte kõnelejate genoomis.
Eestlaste geenides olla Jakuutia päritolu märgata kahe protsendi ulatuses, soomlastel aga kümne protsendi.
Ungarlaste geenides on see jälg tänapäevaks peaaegu täiesti kadunud, Taimõri poolsaarel ja selle lähistel elavatel nganassaanidel aga peaaegu täiesti alles.
Uurali keeli kõneleb tänapäeval umbes 25 miljonit inimest. Peale soome-ugri keelte kuuluvad uurali keelkonda veel samojeedi keeled nagu neenetsi, sölkupi ja eelviidatud nganassaani keel.
Jakuutia ehk Sahha jääb ülal asuvalt kaardilt välja.
