Putukateadlane Urmas Tartes rääkis, et praegu on sääski üldiselt igal pool ühtlaselt palju. "Siin on rõõmusõnum kõikidele inimestele: mitte kedagi ei jäeta maha," naljatles Tartes.

Sääskedega kooselamiseks soovitas Tartes head tuju ja sõbralikku suhtumist. "Kui meil endal on hea tuju, siis suhtume ka väikestesse ebameeldivustesse natuke sõbralikumalt ja saame neist paremini üle," ütles ta.

Ilmaprognooside põhjal on Tartese sõnul tänavune suvi sääskede jaoks väga soodne: vihma jätkub, mis tähendab, et tekib lompe, kus nad saavad vastseid kasvatada.

"Kui kevadine metsasääskede põlvkond välja tuleb, siis jaanipäevaks hakkab tavaliselt nende arvukus langema. Tänavu paistab aga jälle sama trend nagu möödunud aasta: kuna vihmast ilma jagub, siis on sääski ka vahetult enne jaanipäeva metsades päris palju," selgitas ta.

Putukateadlane selgitas, et sääskedel on ööpäevarütm: üldiselt nad öösel magavad, et jaksata hommikul ja õhtul tegutseda.

"Kuid siin on üks nüanss: sääskede aktiivsust ööpäeva lõikes mõjutab temperatuur. Kui temperatuur langeb öösel alla kümne kraadi, siis lõpetavad sääsed lendamise. Aga meie suvede trend on see, et üha enam on öösiti soe, mistõttu saavad sääsed tegutseda praktiliselt ööpäev läbi," rääkis ta.

Ka väike vihm ei sega sääski. "Kui sääsk mõne vihmapiisaga pihta saab, siis ta märjaks veel ei saa. Küll aga saab väikese müksu, aga lendab edukalt edasi. Alles tugevam paduvihm, mis ka inimestel õues tegutsemise keeruliseks teeb, segab sääski," ütles Tartes.

Sääskede tegutsemist mõjutab tugevalt tuul. "Kui plaanime jaanipäevapidustusi, siis avatud maastikul, kus metsani on umbes 50 meetrit või rohkem, on sääskedega juba palju lihtsam, sest tuule käes nad lennata ei jaksa," märkis putukateadlane.

Tartese sõnul on sääsed üsna paiksed ja püsivad oma sünnikodu lähedal, võib-olla mõnesaja meetri raadiuses. Kuigi on ka neid, kes võivad pikemalt rännata.

"Kuid oma vere kandamiga peavad nad ju jaksama lombi juurde tagasi lennata. See tähendab, et veretööd tehakse ikkagi oma tulevase munemispaiga läheduses ja kaugele verd otsima nad ei lenda," selgitas ta.

Tavaliselt hakkab maikuust sääskede arv vähenema ja nende asemele tulevad parmud. Tänavu on aga sääski jätkuvalt palju ning parmud on lihtsalt lisandunud.

Jaaniõhtul ei tasu parmude pärast muretseda, sest nemad on päikeseputukad, kes õhtuhämaruses enam ei tegutse.

"Parmudel on selline eripära, et nad eelistavad liikuvaid kogumeid. Mul on küllalt palju kogemusi, et sõidan autoga metsa ja parmud kogunevad auto ümber. Mina poen aga vaikselt uksest välja ja kui rahulikult kõnnin, siis nad mind taga ajada ei oskagi. Või kui mul on mõni tume asi käes, näiteks kaamerakott, siis nad maanduvad selle peale, sest nad otsivad tumedaid liikuvaid kogumeid," rääkis ta.