Putukateadlane Urmas Tartes selgitas "Terevisioonis", et viimastel aastatel on olnud sarnane muster: sääsevastsed arenevad mai alguseks üsna kaugele, kuid siis tuleb paar nädalat jahedamat õhku ning sääsed jäävad lompidesse soojemat ilma ootama. "Kõik sääsed, kes kannatlikult sooja ootasid, on nüüd välja lennanud," lausus ta.

See, kas tänavune aasta tuleb sääserohke või mitte, sõltub putukateadlase sõnul sademetest. Kui on vähe vihma, siis on enamjaolt vähe sääski ja kui sademeid tuleb rohkelt, siis on ka rohkem sääski.

Kui tuleb samasugune suvi nagu möödunud aastal, siis tuleb palju sääski. Tartes meenutas, et möödunud suvel oli mitu nädalat kuuma ja kuiva aega, siis aga tulid suured paduvihmad.

"Paduvihmad on need, mis täidavad sääskedele sobivad lombikesed ja soe ilm omakorda kiirendab sääskede arengut," rääkis ta. Seega, kui paduvihma asemel tuleb vaiksemat vihmasadu, võib kohata ka vähem sääski.

Vaatamata sellele, kas on rohke sääsehooaeg või mitte, siis mõni inimene tõmbab sääski külge, teine mitte nii väga. Tartese sõnul on see osalt seotud nahal elutsevate mikroorganismidega.

"On näidatud isegi teatud geneetilisi eelsoodumusi, kus tekib huvitav kombinatsioon organismi ja nahal olevate pisitegelaste talitusega, kus eritatakse aineid, mida sääsed meelsamini ära tunnevad. See, et mõni inimene on sääsemagnet, on täiesti põhjendatud ütlemine," selgitas ta.

Teisalt jällegi võimendavad inimesed oma käitumisega seda, et sääsk nad üles leiab. "Näiteks ülekaalulisus on miski, mis suurendab ainevahetuse kiirust, me higistame rohkem ka väikese füüsilise pingitusega ja arusaadavalt maanduvad sääsed sellise inimese peale meelsamini kui inimese peal, kes vähem higistab," selgitas ta.

Inimene saab ise ka oma käitumisega sääski vältida. "Kui just ei ole vaja, siis ei pea ju minema sääselombi juurde istuma. Need inimesed saavad olla kusagil lagedal, kus sääski ei ole," ütles Tartes.

Kellele meeldib looduses aega veeta, aga sääski enda külge ei taha, neile soovitas Tartes matkapoodidest hankida riided, mille kangad on tehtud niimoodi, et sääskedel ei õnnestu kangast läbi hammustada.

"See on kõige lihtsam meetod, kui peame sääskede keskel olema. Näo ette saab panna ka sääsevõrgu ja siis ei tülita nad üldse," sõnas ta.

Sääsetõrjevahendid Tartese sõnul enamjaolt toimivad, aga suurem osa neist on omalaadi mürgid. "Inimene kui suur loom jääb veel ellu. Tilluke olend, näiteks sääsk, sureb kas maha või hakkab tal ebamugav," ütles putukateadlane.