Noor Jupiter oli praegusest veel kaks korda suurem ja võimsam
Jupiter, Päikesesüsteemi suurim planeet, on tõeline hiiglane hiiglaste seas. Nüüd aga on selgunud veel tema minevikuhiilgus - mitu miljardit aastat tagasi oli Jupiter läbimõõdu poolest kaks korda suurem kui praegu.
Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, oli ta praegugi tugev magnetväli ammustel aegadel veel 50 korda tugevam kui praegu.
Nii väidavad Ameerika teadlased, Konstantin Batygin Pasadenast California Tehnikainstituudist ja Fred Adams Ann Arborist Michigani Ülikoolist.
Batygin ja Adams uurisid põhjalikumalt, kuidas tiirlevad kaks Jupiterile lähedast pisikest kuud, Amalthea ja Thebe. Nende kuude tiirlemisjoon ei ole päris tasane, vaid väikeste võbelustega.
Just neid võbelusi analüüsides ja Jupiteri impulsimomendi jäävust arvesse võttes arvutasid Batygin ja Adams välja, kui suur ja võimas pidi Jupiter kunagi olema.
Tulemus pakub täiendust planeetide tekke teooriale, sest pole põhjust arvata, et ka teised Päikesesüsteemi gaashiiglased ei võinud kauges minevikus, oma noorpõlves olla veelgi hiiglaslikumad kui praegu.
Samuti võib arvata, et ka kaugemate tähtede ümber tiirutavad gaasplaneedid võivad kohe tekkimise järel olla suuremad ja võimsamad kui hiljem.
Arvatavasti tuleks nüüd proovida nende ilmnenud asjaolude alusel mõnevõrra kohendada laialt tunnustatud planeeditekketeooriat, mille järgi Jupiteri ja teiste gaashiiglaste kujunemisel on Päikese või mõne muu tähe ümber laperdanud akretsioonikettas kõigepealt moodustunud jää- ja kivikamakatest tuum, mille ümber hakkas kiiresti kogunema rohkesti gaasi.
Praegune tulemus seda teooriat ei kummuta, kuid kehutab täpsustama.
Oma mõtte- ja arvutuskäigud ning nende tulemused on Batygin ja Adams avaldanud ajakirjas Nature Astronomy.
