Varasemates uuringutes pole leitud tõendeid, et mobiiltelefoni kasutamine kahjustab inimese tervist. Nüüd tegid Bremenis asuva Constructori Ülikooli teadlased uue uuringu, kus võtsid luubi alla 5G-võrkudele iseloomulikud elektromagnetlained. 

Selleks kiiritas töörühm inimese naharakke 5G-sagedusalasse jäävate elektromagnetlainetega, mille tugevus ületas märgatavalt kehtivaid piirnorme. Esimesel korral lasti rakkudel kiirgusega kokku puutuda kaks tundi, teisel korral kaks päeva ehk 48 tundi, vahendab Gizmodo.

Ilmnes, et see ei muutnud ei geene ega nende avaldumist. Töörühma sõnul aitab nende tulemus maandada inimeste hirme 5G-sagedusala ohutuses.

Uued hirmud

Mobiiltelefonid ja teised võrku ühendatud seadmed kasutavad infovahetuseks näiteks Wi-Fi- ja mobiilivõrke. Andmete liigutamisel leiavad rakendust kindlatel sagedustel võnkuvad elektromagnetlained. 

Mida rohkem liigub sellistes võrgustikes andmeid, seda suurem on oht, et elektromagnetlained hakkavad üksteist nõrgendama ja signaalid seega üksteist häirima. Sel juhul muutub infovahetus aeglasemaks. Ühe lahendusena võetigi 2018. aastal kasutusse 5G-võrgutehnoloogia: erinevalt oma eelkäijast 4G-st kasutab see uusi raadiolainete sagedusi, millega on võimalik mahutada samasse ruumi rohkem andmeid.

Praegu töötavad 5G-võrgud alla kuue gigahertsi jäävatel sagedustel. Uuringu andmetel plaanitakse lähiaastatel võtta kasutusse 5G sagedusvahemikud 24,3–27,5 ja 39,5–43,3 gigahertsi. Kuigi nii suured numbrid võivad paista hirmsad, on kiirguse läbistusvõime sageduste kasvades üha väiksem. Kolme gigahertsi sagedusel tungivad elektromagnetilised lained inimkeha tabades kuni kümne millimeetri sügavusele. Seevastu kümne ja enama gigahertsi juures jõuavad need kõige rohkem ühe millimeetri sügavusele.

Töörühm osutab samas, et 5G-tehnoloogia laialdane levik ja lähenev kõrgemate sageduste kasutuselevõtt tekitavad inimestes taas hirmu võimaliku tervisemõju ees. Hirm põhineb paaril üksikuuringul, mida kritiseerisid teised teadlased puuduliku metoodika tõttu. Muu hulgas heideti töödele ette, et katsekeskkonnas polnud võimalik temperatuuri reguleerida ja andmeid analüüsiti läbipaistmatute statistiliste meetoditega. Samuti polnud tegu pimekatsega ehk katseid teinud töörühm teadis juba enne andmete analüüsi, kas või kui palju ühte või teist proovi kiiritati.

Kuumastress on iseküsimus

Uues uuringus lootsid Constructori Ülikooli teadlased varasemate tööde puudujäägid kõrvaldada. Selleks kasutasid nad inimese kahte tüüpi naharakke: fibroplaste ja keratinotsüüte. Töörühm asetas mõlemat tüüpi rakukultuure 5G-kiirguse mõjuvälja. Kiirguse sagedus oli kas 27 või 40,5 gigahertsi, ent tugevus katseti varieerus.

Autorite sõnul näitasid nende tulemused selgelt, et isegi kõige tugevama kiirgusfooni juures polnud näha muutusi ei rakkudes leiduvate geenide avaldumises ega metülatsioonis. DNA metülatsioon on bioloogiline mehhanism, mis juhib muu hulgas ka geenide avaldumist.

Siiski on teada, et enamik traadita võrkudes kasutatud tugevad raadiosagedused võivad bioloogilisi kudesid soojendada. Töörühm osutab ka ise, et kuuest gigahertsist kõrgemad sagedused võivad ohutuks loetust märksa suurema tugevuse juures tekitada kuumakahjustusi. Temperatuurimuutuse mõju vältimiseks tegid nad katseid kindlal temperatuuril. Enda sõnul soovisid nad seada kahtluse alla kiirgusega seotud võimalike muude teguritega seotud bioloogiliste mõjude olemasolu. 

Uuring on juba mitmes omataoline, mis näitab, et mobiiltelefonide 5G-signaalid ei kujuta endast inimeste tervisele ohtu. Kui üldse, tasuks autorite sõnul, muretseda pigem üha kasvava ekraaniaja mõju pärast tervisele.

Uurimus ilmus ajakirjas PNAS Nexus.