Inimesed hoiavad mobiiltelefoni kõne ajal sageli vastu pead. Telefonidest kiirgub aga raadiolaineid ehk teatud tüüpi mitte-ioniseerivat kiirgust. Need kaks tähelepanekut on viinud mitmeid inimesi mõttele, et mobiilid võivad põhjustada ajuvähki. Eriti arvestades, et mõnes riigis diagnoositakse ajuvähki viimastel kümnenditel sagedamini, langedes kokku mobiiltelefonide laiema levikuga, vahendab The Conversation. 

Kuna mobiiltelefonid ja muud juhtmeta nutiseadmed mängivad tähtsat rolli inimeste igapäevaelus, pole mure seadmete raadiokiirguse mõju pärast kuhugi kadunud. Teadlased on sestap küsimust juba mitu aastakümmet uurinud. Nende tulemused osutavad selgelt, et telefoni raadiolainete ja ajuvähi või muude tervisemurede vahel puudub seos.

Kui ohtlik on kiirgus?

Kui enamik uuringuid on kiirguse ohutuse puhul sama meelt, siis aeg-ajalt on mõnes uuringus ilmnenud ka kiirgusest tulenev võimalik tervisekahju. Aastal 2011 liigitas rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC) seetõttu kokkupuute raadiolainetega inimesele võimalikuks vähitekitajaks. Samasse kategooriasse kuuluvad näiteks marineeritud köögiviljad, talgipulber ja kookosõlil põhinevad seebid ehk teaduslikud tõendid on liiga nõrgad väitmaks, et raadiokiirgus vähki ei tekita. Liigitust tõlgendati aga avalikkuses paljuski valesti ja hirm telefonide kiirguse ees kasvas. 

IARC on osa Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO-st). Raadiolaineid võimalikuks vähitekitajaks liigitades lähtus IARC suuresti inimeste vaatlusuuringutest saadud piiratud tõenditest. Epidemioloogilised vaatlusuuringud hindavad haiguse esinemissagedust ja võimalikke põhjusi inimasurkondades. 

Ehkki vaatlused on teadlastele parim võimalus pikaajalise tervisemõju uurimiseks, võivad tulemused olla sageli kallutatud. IARC toetus oma liigituses varasematele vaatlusuuringutele, kus ajuvähiga inimesed väitsid end kasutavat mobiiltelefoni tegelikust rohkem.

Uus ülevaateuuring põhineb samuti inimese vaatlusuuringutel, ent seekord on andmestik võrreldes 2011. aasta analüüsiga märksa ulatuslikum. Ühtlasi hõlmab uus uuring värskemaid ja põhjalikumaid teadustöid. Sestap võib nüüd kindlamalt väita, et mobiilidest ja muudest juhtmeta seadmetest pärit kiirgus pole seotud inimesel tavapärasest suurema ajuvähi riskiga.

Seost pole

Uus teadustöö on osa WHO tellitud süsteemsete metaanalüüside sarjast. Sarja eesmärk on saada paremat aimdust, kas või kuidas võivad raadiolained mõjutada inimese tervist. Seni ilmunud töödest kinnitab uus uuring kõige kindlamalt nutiseadmetest pärit raadiolainete ohutust.

Metaanalüüsi jaoks valisid autorid enam kui 5000 varasemast analüüsist välja 63 teadustööd aastatest 1994–2022. Kõigi nende andmeid vaadates ei leidnud töörühm seost mobiili kasutamise ning aju- või mistahes muu pea- ja kaelavähi vahel.

Ühtlasi ei mänginud vähi esinemissageduses mingit rolli see, kas inimene oli kasutanud mobiiltelefoni vähem või rohkem kui kümme aastat. Kasutamise sagedus ehk kõnede arv ja pikkus ei mõjutanud samuti vähiriski kuidagi.

Autorite sõnul on oluline, et nende tulemus langeb kokku varasemate leidudega. Laiemas mõttes on metaanalüüsi sõnum nende sõnul rahustav. See tähendab, et nii riiklikud kui ka rahvusvahelised ohutuse piirmäärad kaitsevad inimesi ka tegelikult. Mobiiltelefonid küll kiirgavad raadiolaineid, kuid lubatud piirmäärast vähem. Selle vähese kiirguse mõju kohta inimese tervisele tõendid puuduvad.

Siiski tuleb teemat töörühma sõnul edaspidigi ohutuse nimel uurida. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti edasi, kasutatakse raadiolaineid üha uutel viisidel ja sagedustel. Praegu on töörühma sõnul aga oluline, et nende uus uuring aitaks kummutada mobiilide kasutamisega seotud müüte.

Metaanalüüs ilmus ajakirjas Enivironment International.