Kuigi oma olemuselt ei ole internet ajas kuigi palju muutunud, on muutunud viisid, kuidas see inimesteni jõuab. Peamiselt juhtub see kas kaablit pidi või üle õhu.

Arvutiteadlane Tanel Tammet rääkis, et internetist tuleks mõelda kui suurest magistraalist. "Kui tahad Ameerikasse minna, siis lendad lennukiga. Lennujaamast liigud edasi kas auto, bussi või rongiga ja lõpuks jalutad jalgsi. Internetiga on samamoodi: on suured merealused kaablid, mida on päris palju ning mis jooksevad riikide ja mandrite vahel ning jõuavad sõlmpunktidesse. Sealt väiksemaid kaableid pidi läheb tee edasi ja jõuab inimeste kodude lähedale. Kui see on kodudeni jõudnud, siis kõige viimane ots käib kohaliku võrgukaabli kaudu või wifiga läbi õhu," selgitas ta.

Variant on ka mobiilne internet, mille puhul on algusteekond sama, erinevus on lihtsalt selles, et ühel hetkel suunab telekommunikatsiooni firma ühenduse antennidesse. Antenne on üle maailma väga palju, sest antenn ei suuda kaugele sidet pidada.

Kolmas viis on satelliit internet, mis on järjest enam levinud, eriti seoses sõjaga Ukrainas. Tammeti sõnul on satelliit internet tegelikult päris vana ja seda on kahte tüüpi. "Üks on selline, kus satelliidid on hästi kõrgel ja püsivad ühes kohas. Viimastel aastatel on aga mitu ettevõtet hakanud lennutama väiksemaid satelliite, mis ei püsi ühe koha peal, vaid lendavad suhteliselt madalal. Neid peab olema väga palju, et nad suudaksid maakera ära katta. Tuntuim on Elon Muski firma," lausus ta.

Seega ongi praegu võimalik kasutada kaablit pidi jõudvad internetti, mobiilset internetti ja kui olla kusagil, kus mobiilside hästi ei levi, saab kasutada ka satelliit internetti. Tammeti sõnul on tavaliselt kaablit pidi liikuv internet kõige kiirem. Satelliit internet võib aga olla veidi aeglane, sest info liigub pikka maad pidi ja satelliidini jõudmine võtab aega.

Eesti ühendus maailmaga

Eestist ei ole maailmaga eriti palju ühendusi. Tammet rääkis, et Tallinnast Helsingisse läheb kolm-neli liini ja kaks liini lähevad Rootsi. "Need on merealused kaablid ja nagu me teame, siis äsja oli just suurem problem nii gaasitrassiga kui ka interneti kaabliga. Need on kaks erinevat probleemi, aga mõlemat kahjustati ja selge on see, et merealused kaablid on natuke haavatavad," lausus arvutiteadlane. Samuti on tema sõnul Eestil maapealne kaabel, mis läheb Riiga, Vilniusesse ja sealt edasi Saksamaale.

Lisaks merealustele või maapealsetele kaablitele on võimalik internetti kasutada õhu kaudu, mida kõrvalistel isikutel on väga raske segada. Kui aga rääkida satelliit ühendusest, siis sellele ei ole Elisa tegevjuhi Andrus Hiiepuu sõnul mõtet loota. "Ukraina olukord näitab meile väga selgelt, et me ei saa luua elutähtsat taristut tehnoloogiale, mille puhul omanik võib otsustada, millal see lülitatakse sisse ja millal ei lülitata," ütles ta.

Sideliiklust aga jälgitakse pidevalt ja kui kusagil juhtubki mõni rike, siis üldjuhul saab see kähku parandatud. Teoreetiliselt säilib siiski võimalus, et riik püütakse maailmast ära lõigata.  

Infotehnoloog Linnar Viik rääkis, et Eestis on läbi elatud olukord, kus küberrünnakute tagajärjel teadlikult blokeeriti välisühendused. "Ka selliseid asju juhtub ja osad olukorrad nõuavadki välisühenduste katkestamist. Seda tuleb aga ette väga harva, võibolla korra kümne aasta jooksul, aga selleks ollakse valmistunud," lausus ta. Isegi, kui taoline olukord juhtub, ei pruugi Viigi sõnul tavaline inimene sellest arugi saada. Siseriiklikult kriitilised ja elutähtsad teenused toimivad samuti edasi.

Kuigi Eesti on üks vabama interneti ligipääsuga riike maailmas, piiratakse siingi teatud saitidele ligipääsu. Näiteks veebilehtedele, kus võiks toimuda illegaalne võrgupõhine hasartmängundus. "Sellist vaba internetti, kus kõigil inimestel on ligipääs ükskõik millise sisuni, ei ole enam olemas," ütles Viik.

On aga riike, kes püüavad ehitada justkui müüre kaitsmaks end teiste eest. Viik selgitas, et müüritatud internetti on kõige edukamalt juurutanud Hiina, teatud mööndustega ka Venemaa. "See on apetiitne pakkumine autoritaarsetele riikidele, kellele muuhulgas lubatakse, et nad saavad kõike kontrollida. See muidugi ei vasta tõele," lausus ta. Kõige kontrollimine nõuaks äärmiselt tugevat tehnoloogilist võimekust riikide eneste poolt, mida Viigi sõnul riikidel üldiselt ei ole.

 Segatud side 

Juhtumeid, kus side on mingil põhjusel segatud, tuleb aeg-ajalt ikka ette. Kas siis elektrist tingitud põhjustel või riivab mõni kopamees kaevetöid tehes sidekaablit. Kui tõenäoline on aga see, et mõni pahalase käsi püüab kogu riiki välismaailmast ära lõigata? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütles, et sidevõrgud moodustavad terviku ja kui inimene kodus kasutab internetti, siis info võib temani jõuda nii Eestis, Soomest aga ka kaugemast riigist.

Kuna võrgud on omavahel seotud, siis toimepidevuse tagavad need, kes teenust Eesti tarbijale pakuvad. "Seda monitooritakse ööpäevaringselt, et ühendus oleks tagatud. Kui keegi tahab panna toime kuriteo, siis seda välistada ei saa ja kuskilt juhtme või kaabli läbilõikamine sõltub konkreetsest asjaolust. Kindel on see, et sideliiklust monitooritakse kogu aeg ja kui ilmneb, et on tõrge, siis esmane ülesanne on sideoperaatoritel see võimalikult kiiresti korda teha. Pärast siis juba pädevad asutused tegelevad edasi sellega, mis oli rikke põhjuseks," rääkis Nirk.

Aeglane internet

Euroopa Komisjon on Eestile ette heitnud, et siinne internet on üks Euroopa aeglasemaid. Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu ei nõustu selle väitega. "Tehnoloogiliselt võimekuselt oleme kindlasti täna maailma tasemel," lausus ta.

Asjatundjate sõnul on aeglasema interneti taga hajaasustus, mistõttu on ühenduste loomine iga majapidamiseni kallis. Tõnu Nirk ütles, et murekoht ongi praegu kurikuulus viimane miil ehk siis lõppots, mis tarbijale koju läheb. "Seal on meil veel tükk tööd teha," ütles ta.

Järgnevateks aastaks on riigil tema sõnul olemas 45 miljonit eurot. "See tundub suure summana, aga  sidevõrkude ehitamine on päris pikk protsess: see on seotud lubade, ehitustegevusega, transpordivõrgustikuga. Protsessi algusest kuni ühenduvuseni tulla võtab aega," ütles ta.

Tanel Tammet ennustas, et tulevikus jõuab kodudeni rohkem valguskaableid ja satelliit internet hakkab laiemalt levima ning selle hind langeb. Kõige olulisemaks muutuseks peab ta seda, et tekib modernsem 5G võrk. Praegune 5G tema sõnul väga kiire ei ole. "Midagi muud eriti ei ole ette näha, sest kuidas internet ikka levida saab: kas valguse või elektri kaudu. Muid imetabaseid viise ei ole näha," sõnas ta.