Kuu saadab aeg-ajalt Maa ümber tiirlema minikuid
Meie maakeral on üksainus looduslik kaaslane, Kuu. Kuu on oma planeedi, Maa kohta suhteliselt suur. Ta tiirleb me ümber umbes 384 tuhande kilomeetri kaugusel ja teeb ühe tiiru iga 27,3 ööpäevaga.
Arvatavasti tekkis Kuu umbes neli ja pool miljardit aastat tagasi, tõenäoliselt maakera kokkupõrkest umbes Marsi-suuruse taevakeha Theiaga.
Aga kuigi Kuu on meie ainus tõeline kaaslane, on Maa ümber aeg-ajalt märgata ka väiksemaid, ajutisi looduslikke kaaslasi, rääkimata tehiskaaslastest.
Hiljutisemate uuringute põhjal on hakanud selguma, et mõnedki Maa ümber ajutiselt tiirutavad kivikamakad on tegelikult Kuu tükid.
Näiteks umbes 50-meetrise läbimõõduga asteroid Kamo'oalewa on arvatavasti kuupealset päritolu ja paiskunud ilmaruumi üks kuni kümme miljonit aastat tagasi, kui tekkis Giordano Bruno kraater.
Samuti on täheldatud, et mõnel Maa ajutised kaaslasel nagu 2020 CD3 ja 2024 PT5 näitab spektrijoonte analüüs nende materjali suurt sarnasust Kuu pinna materjaliga.
Rühm Ameerika teadlasi on nüüd avaldanud uurimistöö niisugustest väikestest taevakehadest, mis saabuvad ajutiselt sellesse maailmaruumi piirkonda maakera ümber, mille raadius on kolm korda pikem selle piirkonna raadiusest Maa ümber, kus Maa raskusjõud ületab tugevuselt Päikese raskusjõu, ja teevad Maa ümber vähemalt ühe täistiiru.
Sellisele kriteeriumile vastavaid taevakehi on tänaseks teada ainult neli: 2006 RH120, eelmainitud 2020 CD3, 2022 NX1 ja eelmainitud 2024 PT5.
Varasemais uuringuis on jõutud järeldusele, et need kehad on saabunud Marsi ja Jupiteri vahel laiuvast asteroidivööst, kuid Robert Jedicke Hawaii Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd nende kivikeste spektrijooni erilise hoolega analüüsinud ja tuvastanud nende materjali suure sarnasuse Kuu peal leiduva basaldiga.
Jedicke ja ta kaaslased mudeldasid arvutil, kuidas Kuult paiskunud kivid võiksid mõneks ajaks Maa raskusvälja haardesse jääda.
Mudel näitab, et sellised kivid võivad saabuda Maa juurde ajutiseks minikuuks üsna pea pärast Kuult välja paiskumist, aga võivad ka tiirutada pikka aega üksinda ümber Päikese ja siis korraks Maa minikuuks saada.
Jedicke ja kaasautorid on oma tulemused üles riputanud eelretsenseerimata võrguvaramusse arXiv.
