Aju lugemisaegne tegevus sai ajust välja loetud
Lugemine on tähtis tegevus, mida inimesed meil Eestiski on eriti intensiivselt harrastanud viimased viissada aastat, ehkki tänapäeval kipub inimese lugev pilk paberilt üha rohkem ekraanile kanduma.
Tegevus, mis toimub lugemise ajal inimese ajus, on seega samuti ääretult tähtis, kuigi jääb inimese enda eest enamasti varjule. Et asi rohkem ilmsiks saaks, tulevad appi teadlased.
Saksa teadlased on nüüd uurinud läbi 163 varem tehtud aju-uuringut ja teevad nende põhjal ajakirjas Neuroscience & Biobehavioral Reviews üldistavalt põhjapanevaid järeldusi.
Sabrina Turker ja ta kolleegid Leipzigist Max Plancki Kognitiiv- ja Neuroteaduste Instituudist said tuge klassikalisele arusaamale, et lugemise juures on eriti hoolega ametis vasaku ajupoolkera keelega tegelevad piirkonnad, samuti väikeaju.
Vaatluse all olnud uuringutes olid katseisikud palutud lugema mitmesugustes keeltes kirja pandud tähti, sõnu, lauseid ja tekste, misjuures oli jälgitud ka nende ajus toimunut.
Turker ja ta kaaslased võivad nüüd väita, et kõigiks neiks puhkudeks, tähtede, sõnade, lausete ja tekstide tarbeks on vasakus ajupoolkeras eraldatud kindlad omaette piirkonnad.
Seejuures on otsmikusagaras eraldi alapiirkond, mis aktiveerub just sellistel puhkudel, kui lugemiseks pakutav sõna juhtub olema pseudosõna, see tähendab sõna meenutav tähejärjend, millel üldmõistav tähendus puudub.
Kukla- ja oimusagaras on aga omaette piirkonnad, mis aktiveeruvad kas ainult sõnade või ainult lausete lugemise korral. Seejuures on kuklasagaras üksainuke neuronigrupp, mis tegeleb üksikute tähtedega. Sõnu, lauseid ja pikemaid tekste lugedes aktiveerub aga korraga mitu piirkonda.
Selgub, et aju aktiveerub eri moel ka olenevalt sellest, kas inimene loeb vaikselt või häälega. Häälega lugedes aktiveeruvad üsna mõistetavalt ka hääleinfo töötlusega tegelevad ajupiirkonnad, aga ka liikumisega seotud piirkonnad.
Edasi tasuks teadlaste sõnul lähemalt välja selgitada, millised on täpsemalt lugemisraskustega, näiteks düsleksia diagnoosiga inimeste ajutegevuse eripärad. Neist teadmistest võiks nende inimeste aitamisel kasu olla.
Lugemise alusmehhanisme on aga üleüldse oluline võimalikult hästi tunda, arvestades, kui suur on lugemisoskuse roll tänapäeva ühiskonnas, haridus- ja tööelus, heaolu ja ka vaimutervise hoiul.
