Vaatamata laiale levimusele, on endometrioos haigusseisundina meditsiinis alahinnatud. Seetõttu ei leia naised ka sageli õigeaegset ja vajalikku abi. Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku günekoloog Kätlin Meus selgitas, et endometrioos on hormoonidest sõltuv haigus.

Tegemist on kroonilise põletikulise naissuguhormoonidest sõltuva haigusega, mida iseloomustab emaka limaskesta sarnaste rakkude esinemine väljaspool emaka sisepinda. Need rakud võivad moodustada koldeid sagedamini kõhukelme pinnal, munasarjades ja emakalihase sees. Harvem esineb koldeid sooles, põies ja operatsiooniarmides. 

Mõlemal juhul reageerivad need kolded munasarjade tsüklilisele tööle. Menstruaaltsükli erinevates faasides erituvad munasarjadest naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon ning endometrioosi kolded reageerivad seepeale kasvu ja veritsusega.

Endometrioos võib naise elukvaliteeti mõjutada erinevatel viisidel. Esmalt võib see põhjustada füüsilisi vaevusi, nagu valu, menstruaaltsükli häireid, valulikku seksuaalvahekorda, põie ja seedetegevuse häireid ning lastetust. Endometrioos võib kulgeda väga erinevalt. Meus rääkis, et mõnel patsiendil on väga valulikud menstruatsioonid juba 12-13-aastaselt, mil menstruatsiooni algab. Teistel võib valu tugevneda aja jooksul.

Sagedamini saavad patsiendid endometrioosi diagnoosi 25–35 eluaasta vahel, mil haigus on rohkem edasi arenenud ning kaebused on muutunud tugevamaks. "Väga noorel patsiendil võib olla endometrioos, aga me ei pruugi midagi leida läbivaatusel, ultrahelis, magnetuuringus ega ka operatsioonil, kui keegi peaks seda tegema. Ehk siis noor inimene võib tulla küll arsti juurde, aga see haigus ei paista veel välja," selgitas Meus Vikerraadio saates "Huvitaja". Ehk siis kui esimene kord ei saa diagnoosi, tasub hiljem uuesti arsti poole pöörduda.

Haiguse juures on oluline ka emotsionaalne pool. "See on krooniline ja sageli raskeid vaevusi põhjustav haigus, mis võib põhjustada kurnatust, väsimust, pidevat stressi, ärevust, üksildustunnet ja probleeme paarisuhtes. Samuti on oluline sotsiaalne pool, sest haigusega seotud vaevuste tõttu võib olla vajalik puududa koolist, töölt ja erinevatelt kokkusaamistelt. Pikaajaliselt võib see mõjutada sotsiaalset elu ja suhteid ümbritsevate inimestega," rääkis Meus.

Kui naisel esineb mõõdukat või tugevat menstruaalvalulikkust, mille tõttu on ta mingitel päevadel sunnitud puuduma koolist või töölt või muutma oma plaane, võiks Meusi sõnul inimene kahtlustada, et tal on endometrioos ning rääkida sellest naistearstiga.  

Endometrioosi tekkimisel mängivad rolli mitmed tegurid. Üks oluline faktor on Meusi sõnul geneetilised muutused. Endometrioos on seotud erinevate geenimuutustega ning see võib olla päritav. Uuringute põhjal haigestuvad endometrioosi põdeva naise tütred endometrioosi kuus kuni üheksa korda sagedamini kui naised keskmiselt.

Raske rasestuda

Endometrioos võib põhjustada ka lastetust. Umbes pooltel endometrioosi põdevatel naistel võib olla raskusi rasestumisega. See võib nende puhul võtta rohkem aega ning nad võivad vajada ka näiteks viljatusravi. Haigus võib põhjustada liiteid munajuhades, emaka piirkonnas, mis võib omakorda põhjustada muna- ja seemneraku liikumise häiret, munaraku viljastumist ning viljastunud munaraku liikumist emakaõõnde. 

"Endometrioos on krooniline põletikuline haigus ning erinevad põletikulised muutused võivad mõjutada munarakkude kvaliteeti, munarakkude arvu ja munarakkude viljastumisvõimet," selgitas Meus. Samamoodi võivad immunoloogilised muutused mõjutada viljastunud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. 

Haiguse raviks tuleb mõjutada hormoone ehk kasutada hormonaalseid ravimeid, et haiguse aktiivsust alla suruda. "Kui patsient soovib rasestuda, ei saa hormonaalset ravi määrata, sest hormonaalse ravi ajal ei saa patsient rasedaks jääda. Kui tegemist on mõõduka suurusega või suurte kolletega, siis võib olla vajalik kollete kirurgiline eemaldamine," rääkis ta.

Viimase kümne aasta jooksul on endometrioosi ravi vallas olnud mitmeid uuendusi, sest haiguse tekke- ja kujunemismehhanisme mõistetakse üha paremini. Kui varem määrasid arstid pigem ajutist sümptomaatilist ravi ehk valuvaigisteid, siis nüüd teatakse paremini, et tegemist on hormoonidest mõjutatud haigusega, mistõttu kasutatakse rohkem hormonaalset haigust alla suruvat ravi.

Valuvaigisti pakub hetkelist leevendust ning teatud patsiente see aitab. "Valuvaigisti aga ei muuda haiguse kulgu, see ei suru alla haiguse aktiivsust. Valuvaigisteid on erinevaid. On valuvaigistid, mis toimivad puhtalt valu leevendajana ning on valuvaigisteid, mis on ka põletikuvastase toimega. Need, mis on põletikuvastase toimega, mõjutavad tekkemehhanisme ning suruvad mingil määral haiguse aktiivsust alla," selgitas günekoloog.