Punab nentis, et meeste kiilaspäisus on määratud suurel määral geneetiliselt. "Näeme väga paljude puhul, et eriti kui emapoolsetel vanaisadel ja ka tegelikult isadel on [kalduvus kiilanemisele]. Arvan, et ligikaudu kaks kolmandikku juhtudest on perekondlikud," sõnas androloog saates "Terevisioon".

Kõige sagedasem kiilaspäisuse vorm meestel on androgeenne alopeetsia ehk mehe tüüpi kiilaspäisus, mis avaldub eelkõige pealael ja meelekohtadel. See on seotud meessuguhormoonide, eelkõige dihüdrotestosterooni (DHT) tasemega. "See on tõesti hormoonist sõltuv ja need hormoonid sageli on ikkagi mingil määral geneetiliselt determineeritud," selgitas Punab.

Samuti tõi ta välja, et lisaks hormoonide tasemele mõjutab kiilaspäisust retseptorite tundlikkus: "Meil ei ole ainult selle hormooni väärtus, vaid suure tõenäosusega ka retseptorite tundlikkus selle hormooni suhtes."

Samas toonitas androloog, et tegemist ei ole haigusega, vaid pigem individuaalse eripäraga, mis ei vaja meditsiinilist sekkumist. Seetõttu ei otsi teadlased tema sõnul selle raviks meeleheitlikult võimalusi.

Olemasolevad meetodid kiilaspäisuse leevendamiseks toimivad tõhusalt vaid varajases staadiumis. Nõnda on oluline protsessi peatamiseks või isegi osaliselt tagasi pööramiseks alustada ravi õigel ajal. Selleks on olemas konkreetsed ravimid, näiteks finasteriid, mis alandavad organismis dihüdrotestosterooni (DHT) taset.

Enne ravi alustamist tuleb teha aga kindlasti põhjalikud uuringud, et võimalikke riske hinnata. Tõhusatel ravimitel on omad kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada näiteks seksuaalfunktsiooni, hormonaalset tasakaalu või meeleseisundit. "Igal ravimil, mis toimib, on omad kõrvaltoimed ja samamoodi on need finasteriidil," nentis Punab. Ravi määratakse ainult juhul, kui on kindel, et patsiendil puuduvad vastunäidustused.

Vitamiinidest ega toidulisanditest pole mõtet aga tema sõnul seda tüüpi kiilaspäisuse puhul abi otsida, sest tegu hormonaalse eripäraga.

Kuigi mehe tüüpi kiilaspäisus on suuresti geneetilise ja hormonaalse päritoluga, kinnitas Punab, et teatud elustiilitegurid, eriti stress, võivad kiilanemise kulgu kiirendada. "Eriti krooniline stress mõjub negatiivselt ja igale poole, kus on nõrgad kohad, sealhulgas ka, kui su juuksekasv on natukene nõrgapoolne, siis mõjutab seda ka kindlasti negatiivselt," selgitas Punab.

Androloog nentis, et kiilaspäisus võib olla meeste jaoks tundlik ja enesekindlust mõjutav teema. Oma kabinetis näeb ta taoliste muredega inimesi sisuliselt iga päev ja igas vanuses. Seetõttu on väga oluline mõistev ja toetav suhtumine. "Eile oli mul kolm meest: üks oli 18-aastane, teine 26-aastane ja kolmas 55-aastane. Talle ütlesin, et pole häda midagi, oled 55 aastat elanud ja kõik on hästi," tõi Punab näite.

"Minu esimene soovitus, eriti kui juba pealagi läigib, on ikkagi see, et lepi oma kehaga, lükka pea täitsa kiilaks ja roki edasi," sõnas androloog.

Samas ei rutta ta hukka mõistma ka neid mehi, kes valivad juuste siirdamise tee, sest näiteks 60. eluaastates ei pruugi ravimid enam aidata. "Mul on väga mitmeid patsiente, kes on hiljuti seal käinud ning õnnelikud ja rahul asjaga. Miks mitte?" leidis Margus Punab.