Aasta 2024 oli raporti andmetel Euroopa ilmamõõtmiste ajaloos kõige soojem. Rekordeid registreeriti nii Kesk-, Ida- kui Kagu-Euroopas. Sageli tuli ette ränki torme ja ulatuslikke üleujutusi, milles hukkus vähemalt 335 inimest ning see mõjutas umbes 413 000. Ilmastikus esines kogu aasta vältel ebatavaline kontrast ida ja lääne vahel. Kui Ida-Euroopas valitsesid äärmiselt kuivad ja mõnikord rekordiliselt soojad olud, siis läänes oli soe, aga vesisemad olud.

Kuiv ida ja vesine lääs

Uus raport osutab, et 2024. aastal oli aasta keskmine temperatuur enneolematult kõrge peaaegu pooltel Euroopa aladel. Mere pinnatemperatuuri aastakeskmine oli Euroopa regioonis samuti seni registreeritutest kõrgeim, ületades pikaajalist keskmist 0,7 °C võrra. Vahemere pinnatemperatuur oli keskmisest 1,2 °C võrra kõrgem. 

Maismaal kerkis esile selge ida-lääne kontrast, kus idas valitsesid kuivad, päikeselised ja erakordselt soojad tingimused, aga läänes oli pilvine, märjem ja vähem soe. Lääne-Euroopas oli 2024. aasta üks kümnest kõige märjemast aastast alates 1950. aastast. 

Üleujutusi oli Euroopas viimati nii palju 2013. aastal. Peaaegu kolmandikus jõgedest esines vooluhulki, mis kerkisid kõrgemale vähemalt üleujutuse kõrgest (high) tasemest. Äärmusliku taseme ületasid vooluhulgad 12 protsendil juhtudest. Erinevus ida ja lääne vahel kajastus siingi: Lääne-Euroopa jõgedes registreeriti keskmisest kõrgemad ja Ida-Euroopas keskmisest madalamad vooluhulgad.

Tormid ja üleujutused mõjutasid mullu Euroopas ligikaudu 413 000 inimest. Septembris tabas sadu tuhandeid inimesi torm Boris. Üleujutusi, hukkunuid ja kahjustusi tuli ette paiguti Saksamaal, Poolas, Austrias, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Rumeenias ja Itaalias. Oktoobri lõpus esines Hispaanias äärmuslikke sademeid ja üleujutusi, mis tõid kaasa hävingu ja inimohvrid Valencia provintsis ning naaberpiirkondades.

Üha sagedasem kuumastress

Tugevat (strong), väga tugevat (very strong) ja äärmuslikku (extreme) kuumastressi põhjustavaid ilmastikuolusid on esinenud mõõteajaloos 2024. aastast rohkem vaid ühel aastal. Ligikaudu 60 protsendil Euroopa maismaast tuli ette keskmisest rohkem päevi, mil kuumastress oli vähemalt tugev. Kogu Euroopas keskmiselt esines mullu ligi kuu aega vähemalt tugeva kuumastressi põhjustavaid olusid ja umbes 12 troopilist ööd. Mõlema näitajaga seoses purunesid rekordid eeskätt Kagu-Euroopas.

Eesti kuumalainetest/kuumapäevadest 2024. aastal ja kuuma ilmaga seotud pikaajaliste trendide kohta saab lugeda keskkonnaportaalist, kus seda teemat avab interaktiivne graafik.

Maastikupõlengutest said möödunud aastal Euroopas pihta hinnanguliselt 42 000 inimest. Septembris hävitasid põlengud Portugalis nädalaga umbes 110 000 hektari jagu maastikke, moodustades ligikaudu veerandi kogu Euroopas aasta jooksul põlenud territooriumist. 

Eestis oli keskkonnaagentuuri andmetel 2024. aasta soojuselt teine ametlike ilmamõõtmiste ajaloos. Keskmine õhutemperatuur oli siinmail 8,1 °C, mis on pikaajalisest keskmisest (1991−2020) 1,7 °C võrra kõrgem. Veel soojem oli vaid 2020. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C. Kolmes seirejaamas kordusid seevastu 2020. aasta rekordid. Sademeid oli 93 protsenti pikaajalisest keskmisest, kusjuures eriti kuiv oli maikuu. Päikest paistis ligi 107 protsenti pikaajalisest keskmisest (vt Eesti meteoroloogia aastaraamat 2024).

Eesti jõgede vooluhulkade poolest kujunes möödunud aasta sarnaseks pikaajalisele keskmisele, ehkki kuust-kuusse esines suuri variatsioone. Valingvihmad suvel tõstsid mitmel korral veetasemeid ka Eestis. Eelkõige tõusus veetase augusti alguses Tartu piirkonna jõgedes, kus näiteks Ahja ja Võhandu valgaladel tekkisid üleujutused ning Tartu linna tabas lühiajaline uputus (vt Hüdroloogiline aastaraamat 2024).

Esimest korda hõlmas Copernicuse raport ka üleujutuste, äärmusliku õhutemperatuuri ja põua tulevikutrende. Nende järgi on Euroopa piirkond, kus kliimaprojektsioonide järgi on üleujutuste oht tulevikus suurim. Euroopas nõuaks maakera soojenemine 1,5 °C võrra seoses äärmusliku kuumaga aastas 30 000 inimelu.

Külma ja jääd on üha vähem

Külmapäevi jäi Euroopas mullu vähemaks. Täpsemalt oli u 69 protsendil Euroopa maismaast aastas vähem kui 90 külmapäeva. Kunagi varem pole olnud nii vähe külmapäevi nii suurel maa-alal. Samuti tuli 2024. aastal ette rekordiliselt vähe päevi, mil esines vähemalt tugevat külmastressi põhjustavaid ilmastikuolusid.

Liustikujääd kadus mullu aga kõigis Euroopa piirkondades. Skandinaavia ja Teravmägede saarestiku liustikud kaotasid massi rohkem kui kunagi varem mõõtmisajaloos: Skandinaavias kahanes liustike paksus keskmiselt 1,8 meetrit ja Svalbardis 2,7 meetrit. 

Arktikas tervikuna oli möödunud aasta mõõteajaloos soojuselt kolmas ja arktilise maismaa kohal neljas. Teravmägede saarestikus kerkis suve keskmine õhutemperatuur rekordkõrgusele kolmandat suve järjest – viimastel kümnenditel on tegu olnud ühe kõige kiiremini soojeneva piirkonnaga maakeral.

Möödunud aastal tõusis Euroopas taastuvenergiaallikatest toodetud elektri osakaal rekordilise 45 protsendini. Elektritootmises eeskätt taastuvenergiaallikatele toetuvate Euroopa Liidu riikide osakaal on alates 2019. aastast peaaegu kahekordistunud, kerkides allikate andmetel 12-lt 20-ni.