Töö üks autoritest, audioloog Sandra Vill tõi välja, et kõrvaklappide liigkasutuse seos kuulmislangusega on juba pikemat aega üldteada. Küll pole seda uuritud Eesti kontekstis ja eeskätt noorte peal, sõnas ta raadiosaates "Vikerhommik".

"Meie algne mõte oli vaadata üle üheksandate klasside koolinoorte kuulmisläved. Lasime neil ka täita küsimustikke, et natukene rohkem teada saada noorte kuulmisharjumuste kohta. Näiteks, mis helid neid võiks häirida ja kui palju nad kasutavad kõrvaklappe?" sõnas Vill.

Koos Avo-Rein Terepingiga tundis ta ka huvi, milliste transpordivahenditega noored kooli liiguvad ja kas üldine linnamüra nende kuulmist samuti kuidagi mõjutab. Maailm on üldiselt valjemaks läinud, tõdes Vill. "Võrreldes väiksemate kohtadega me erilist vahet siiski ei täheldanud. Tundub, et see pole suur tegur," täheldas ta.

Küll aga avastasid uurijad koosluse, mis kinnitas, et kõrvaklappide tihe kandmine ja vali muusika suurendab võimalust kuulmisläve tõusuks. "Testisime peaaegu tuhandet üheksanda klassi õpilast. Enam kui 20 protsendi neist kasutab üle kolme tunni päevas muusika kuulamiseks kõrvaklappe. See on juba väga-väga pikk aeg," tõi audioloog välja.

Sandra Vill toonitas, et kõrvaklappidega võib küll muusikat kuulata ja ta seda isegi, kuid tähtis on aeg ja heli tugevus. Seetõttu soovitab ta niinimetatud 60-60 reeglit. "60 minutit 60 protsendi peal, mitte rohkem. Siis võiks pausi teha. Kui on vaiksem, saab rohkem kuulata. 60–60 on siiski niisugune hea reegel – siis ei teki 20–30 aasta pärast probleemi, et muusikat ei kuule enam väga hästi," sõnas ta.

Tulemustest tuli muu hulgas välja, et enamik nendest lastest, kellel oli tõusnud kuulmislävi üle 20 detsibelli, polnud sellest enne testi tegemist teadlikud. Sellest võib järeldada, et noored ei pruugi olla teadlikud, millised sümptomid kuulmislangusele viitavad ega oska seetõttu ka ise abi otsida.

Ühepoolset kuuldeläve tõusu esines sagedustel 6000 Hz ja 8000 Hz veidi enam kui neljal protsendil õpilastest. Mõnel uuritaval ulatus see neil sagedustel kuni 90 dB-ni. Kergekujuline kuulmise nõrgenemine avastati kahel uuritaval ehk 0,2 protsendil valimist.

Mürast tingitud kuulmislangust tagasi pöörata ei saa

Kuulmislanguse üks esimesi märke on Villa sõnul tinnitus. Tegemist on kõrvades kostuva vilina või mühinaga, isegi kui välist heliallikat läheduses pole. "See on hästi suur ohumärk, et võib mingi kahjustus olla. Tinnitus käib väga tüüpiliselt kaasas kuulmislanguse või kuulmismuutusega," sõnas audioloog.

Uuringus esines tinnitust 347 vastanul ehk enam kui kolmandikul. Seda on tinnituse tüüpilisest levimusest rohkem. Nii kõrge protsent võis tuleneda aga ka küsimuse sõnastusest, kus polnud kirjas, kas mõeldakse pidevat või pikaajalist tinnitust.

"Kui patsient tuleb minu juurde ja ütleb, et tal on tinnitus, siis esimese asjana teeme kuulmisuuringu. Teine ohumärk on sagedane üle küsimine. Kui inimene ei saa sageli aru, mida talle öeldakse ja palub pidevalt täpsustust, siis võib sellel midagi kuulmisega pistmist olla. Televiisor ja raadio pannakse üha valjemaks, võib-olla eelistatakse ühte kõrva, kui teises on kuulmislangus. Kõik need on tüüpilised märgid," selgitas Vill.

Mürast tingitud kuulmislangust tavaliselt tagasi pöörata ei saa, nentis Vill. Samuti hoiatas ta liigvaljude kontsertide eest: "Paar aastat tagasi oli uudis Rammsteini kontserdi kohta, kuidas paljud inimesed läksid kontserdilt koju ja kuulsid kohinat või vilinat kõrvus. See juba näitab, et on tekkinud mingisugune kuulmiskahjustus."

Kuigi selline kohin on reeglina ajutine, jääb mingi kahjustus alles, toonitas Vill. Seetõttu tuleb kontsertidel eriti hoolikas olla. Ka tõi uuring välja, et peaaegu 70 protsenti lastest tunneb, et kontserdid on liiga valjud. "Kui see juba noortele liiga vali tundub, siis ilmselt on need vanemate inimeste eelistuste jaoks veelgi valjemad," möönis ta.

"Sattusin nädalavahetusel ühele üritusele, kus oli keskmisest valjem muusika ja seal oli ka baar. Ma ei vaadanud muidugi baaritöötajate kõrva, kas seal on mingisugused kõrvatropid, kuid kui sa pead töötama mürarikkas ruumis, tulevad kõrvatropid tõesti väga kasuks. Samuti võiks neid kasutada ööklubide töötajad, DJ-d, helitehnikud ja rühmatreeningute treenerid. Ehitajad on samuti väga-väga suures ohus ja minu arvates see teadlikkus on ikkagi väga vähene selle kohta," võttis Sandra Vill kokku.