Kool kirjutas oma taotluses enda kohta mh järgmist:

Meie koolis puuduvad õpikud. Võõrkeeltes on olemas õpilaste tööraamatud ning mõndades ainetes kasutusel üksikud kirjalikud tugimaterjalid, nt atlased geograafias, aga see on ka kõik. Kasutame e-materjale, sh õpetajate loodud kursusi kooli Moodle'i keskkonnas, e-koolikotti, erinevaid e-õppekeskkondi.

Meil on mitmed kursused koondatud üksteist toetavateks komplektideks, nt Ajajoon: kirjanduse, muusika, kunsti, eesti keele ja kaks ajaloo kursust, mille läbimisel õpilane saab ajastust ning selle kultuuritaustast tervikpildi. Kursuste õpetamine on üles ehitatud viisil, et see nõuab õpilastelt kriitilist mõtlemist ja probleemilahendust, omavahelist koostööd ja suhtlemist. Matemaatika õpetamine toimub nõnda, et igal nädalal toimub üks teooriatund, millele järgnevad õpilaste harjutustunnid, millest üks on eelkõige iseseisev ülesannete lahendamine. Teine on ülesannete lahendamine omavahelises koostöös ehk üksteiselt õppimine ja üksteise õpetamine.

Rakendame ka väga palju õppevorme, mida traditsiooniliselt loetakse mitteformaalseks õppeks, kuid mis on meie koolis integreeritud igapäeva ning täiesti elementaarne. Näiteks kaasamõtlemine, loengu- ja teatripäeva ning eelkõige Terve Mina päevad. Kolm viiest tavapärasest liikumisõpetuse kursusest toimub meil läbi aasta viie eraldi õppepäevana, mil õpilased saavad valida endale meelepärased tegevused, loengud, töötoad, mis on reeglina aastaajale vastavad, õpilaste silmaringi ja huvialasid laiendavad ning mis peamine – nendel osalemine tagab riikliku õppekava õpitulemuste saavutamise.

Meil toimuvad ka eriõppepäevad, kus üks osa on klassisiseste suhete ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning teise osa moodustavad koostöös õpilastega planeeritud ja ellu kutsutud tegevused – teemapäevad, nt maailmakultuurid, lapse õigused. Samuti on meie koolis igal õpilasel kooli õppekava järgi kohustuslik läbida kogukonnapraktika, mis G1 astmel ehk 10. klassis algab oma lähikonnast, jõuab 11. klassis kooli keskkonda ning sealt edasi juba huvipakkuvasse kogukonda panustamise tasemele.

Õpilaste individuaalse arengu hoidmiseks ja toetamiseks on meil kaasamõtleja-süsteem. See on samm edasi paljudes koolides levinud mentorsüsteemist ning neli sammu edasi tavapärasest klassijuhatamisest. Ühel koolis töötaval täiskasvanul on toetada üle terve lennu kokku pandud 12–16 õpilasest koosnev grupp. Tema ongi kaasamõtleja. Kaasamõtleja jälgib õpilaste koolis toimimist, peab arenguvestlusi, aga mis veel olulisem – liidab ülekoolilist gruppi läbi kaasamõtlejatundide ja ühistegevuste.

Meie koolisüsteem tervikuna, mis küll toetub riigigümnaasiumite kogemusele, on Eestis ainulaadne. Meil on Tallinna riigigümnaasiumitega (Mustamäe, Pelgulinna ja meie – Tõnismäe – riigigümnaasiumid) ühine valikainete päev (neljapäev), millal õpilased saava koolide vahel liikuda võttes valikkursusi teistest riigigümnaasiumitest.

Aasta kool 2024 tiitlile kandideerib kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 7. aprillist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii ja esimese hääletusvooru tulemuste liitmisel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 2. mail algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Võitja kuulutatakse välja 16. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist. 

Finaalis võistlevad: Avatud kool, Emili kool, Hiiumaa gümnaasium, Kindluse kool, Kuressaare Nooruse kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Püha Johannese kool, Rakvere reaalkool, Tallinna prantsuse lütseum ja Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium.