Kool kirjutas oma taotluses enda kohta mh järgmist:

Õppetöös ja koolielu planeerimises keskendume neljale peamisele tegevusvaldkonnale: tehnoloogia, arutlemine, lugemine ja liikumine. Õppetöö on üles ehitatud viisil, mis toetab õpilase iseseisvust, koostööoskusi, motivatsiooni ja refleksioonivõimet nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes.

Tehnoloogia valdkonnas on keskne roll tehnoloogiakoolil, kus tehnoloogiaõpet pakutakse erinevatel meetoditel 1.–9. klassini ning korraldatakse tehnoloogialaagreid ja toimivad robootikaringid. Digipädevusi arendatakse süsteemselt ainetundides, valikainete ja huviringide, nt digitunnid, huviring "Nutilapsed", e-õppepäevade ja projektide kaudu.

Projektidest suurim on olnud sellel kevadel toimunud ülekooliline Goldbergi masinate ehitamise võistlus, kust võtsid osa kõik kooliastmed ja õpilased. Tähtsal kohal on STEAM-lähenemine, rahvusvaheline koostöö läbi ERASMUS + programmi, ning seosed ettevõtlus- ja töömaailmaga.

Ennastjuhtiva õppija kujundamist toetame koostöös Noored Kooli pilootprojektiga, kus keskmes, kuidas õpilane õpib oma õpiteekonda iseseisvalt suunama, eesmärke seadma, oma arengut jälgima ja reflekteerima. Lisaks toetab seda ka mentorluse põhimõttel toimiv õpetaja-õpilase koostöö.

Liikuma kutsuv kool tähendab meie jaoks aktiivset koolipäeva. Liikumispausid, õuesõpe ja paindlikud õppevormid on loomulik osa igapäevast, mis toetavad nii vaimset kui füüsilist heaolu.

Meie kooli eripäraks on peale tegevusvaldkondade veel kolm läbivat fookusvaldkonda – tehnoloogia, saarlus ja heaolu –, mida nimetame õpimeridiaanideks ning mis kujundavad terviklikku koolikultuuri. Saarlusemeridiaani kaudu väärtustame kohalikku identiteeti ja kogukondlikkust, heaolumeridiaani kaudu kujundame turvalist ja mitmekesist õpikeskkonda.

Õppetöö ei piirdu klassiruumidega ja õpe toimub ka kooliõues, looduses, muuseumides, ettevõtetes, erinevates asutustes ning virtuaalsetes keskkondades. Õppekäigud, õppelaagrid, projektipäevad ja õuesõpe on lõimitud kooli õppekavaga, toetades üld- ja ainepädevuste kujunemist, läbivate teemade rakendamist ning praktilise kogemuse kaudu õpitulemuste saavutamist.

Oleme pühendunud organisatsioonikultuuri tugevdamisele, omavahelisele kommunikatsioonile ja koolikeskkonna parendamisele ka õpetajate jaoks.

2024. aasta üheks arendustegevusteks oli päevakava ümberdisainimine, koolipäeva algusaja ning tunnipikkuste muutmine, aga ka koostöös hoolekoguga lastevanematele suunatud veebinaride läbiviimine.

Aasta kool 2024 tiitlile kandideerib kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 7. aprillist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii ja esimese hääletusvooru tulemuste liitmisel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 2. mail algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Võitja kuulutatakse välja 16. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist. 

Finaalis võistlevad: Avatud kool, Emili kool, Hiiumaa gümnaasium, Kindluse kool, Kuressaare Nooruse kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Püha Johannese kool, Rakvere reaalkool, Tallinna prantsuse lütseum ja Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium.