Kool kirjutas oma taotluses enda kohta mh järgmist:

Kindluse koolis nimetatakse klasse õpigruppideks ning klassijuhatajaid õpigrupi mentoriteks.

1.–4. õpigrupis on Kindluse koolis üldõpetus, kus õppeaineid õpitakse integreerituna ja kompleksteemadele toetudes. Õppetunnid ja koolipäevad on tihti üles ehitatud elulise seikluse võtmes. Näiteks detektiive mängides õpitakse nii arvutamist, kirjutamist, lugemist kui ka loodusõpetust, nii et õpilane on pidevas õpiõhinas. Juba esimesest klassist suunatakse õpilasi rakendama kriitilist mõtlemist, eneseanalüüsi, eesmärkide seadmist ning olulist ebaolulisest eristama.

Ettevõtliku ennastjuhtiva õppija tund 1.–6. õpigrupis annab õpilastele sisendi, kuidas õppida efektiivselt (seda läbi õpioskuste ja strateegiate rakendamise) ning olla igapäevaselt ettevõtlik, loov ning vastutustundlik. Selleks, et kinnistada õpilaste enesejuhtimisoskusi ka väljapool koolikeskkonda, toimuvad koolis regulaarselt iseõppepäevad, kus õpilased õpivad aineüleste projektide kaudu.

7. õpigrupis õpivad Kindluse kooli õpilased majanduse aluseid ning 8. õpigrupis luuakse ettevõtluse ABC tunni raames minifirmad, mille osad õpilastest vormistavad ka loovtööna. Jaanuaris toimub ülekooliline ettevõtlikkuse nädal, mille tähtsündmuseks on ettevõtluskonverents.

Kõikides õpigruppides igal nädalal toimuvates mentortundides seatakse mentori juhendamisel jõukohased nii õpinguid kui ka enesearengut silmas pidavad nädala eesmärgid, mida järjepidevalt analüüsitakse: tuuakse välja tugevused ja kitsaskohad ning pannakse paika arendamist vajavad valdkonnad. Samuti arutletakse, kuidas leida oma sisemine motivatsioon ja end erinevate ülesannete täitmisel motiveerida.

5.–9. õpigrupis on aineõpetus, mis lähtub konstruktivistlikust teadmuskäsitusest. Kaasava hariduse kontekstis on õpigruppides õppimine individuaalne, aktiivne ja tegevuspõhine, kus arvestatakse õppijate arengutaset ja õpipsühholoogia arenguid. Rakendatakse erinevaid õpetamisstrateegiaid, õpilasi õhutatakse kriitiliselt mõtlema ja analüüsima ning kasutatakse liikumispause. Õppekeskkondadena kasutatakse erinevaid ruume nii koolimajas kui ka väljaspool maja, oluline koht on ka, eriti sügis- ja kevadperioodil, õuesõppel.

Kaardistamaks, kus me oma arengus ning õpikäsituste rakendamises oleme, teevad õpetajad tagasiside küsitlusi tundides, samuti jälgitakse õpilaste ja töötajate vaimset heaolu Clanbeati kasutades ning üldist rahulolu rahuloluküsitluste abil.

Kindluse kooli üks eesmärkidest on formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimine ning õpilaste agentsuse ja individuaalse õpitee kujundamine läbi osalusbarjääride ületamise. Seda toetavad diferentseeritud hindamisviisid, aga ka mitteformaalses õppes õpitu arvestamine ja mitteformaalsete tulemuste tunnustamine.

Aasta kool 2024 tiitlile kandideerib kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 7. aprillist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii ja esimese hääletusvooru tulemuste liitmisel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 2. mail algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Võitja kuulutatakse välja 16. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist. 

Finaalis võistlevad: Avatud kool, Emili kool, Hiiumaa gümnaasium, Kindluse kool, Kuressaare Nooruse kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Püha Johannese kool, Rakvere reaalkool, Tallinna prantsuse lütseum ja Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium.