Peatselt plahvatavat noovat saab näha ka Eesti taevas
Tähistaevas on peale tänase päikesevarjutuse, oodata ka teisi toredaid sündmusi, mida saab osaliselt Eestiski vaadata.
Juba lähema aasta või pooleteise jooksul, aga võib-olla isegi lähipäevil peaks palja silmaga vaatlejate rõõmuks ilmuma taevasse uus täht ehk noova, mis samuti täies hiilguses Eestisse ära paistab.
Päris uue tähega siiski tegu pole, sest täht nimega Põhjakrooni Tau on Põhjakrooni tähtkujus praegugi täiesti olemas ning teleskoobis nähtav, kuid läheb peagi mõneks ajaks tavapärasega võrreldes palju eredamaks.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Arizona Osariigiülikooli astrofüüsiku Sumner Starrfieldiga kirjutab ajakirjas The Astrophysical Journal, et eriti eredaks läheb täht arvatavasti just röntgenkiirguse poolest. See osa oodatavast eredusest on inimsilmale nähtamatu.
Põhjakrooni Tau on tegelikult kaksiktäht, mille üks komponent on valge kääbustäht ja teine on punane hiidtäht. Valge kääbus tõmbab punaselt hiiult endale pidevalt vesinikku juurde.
Ühel hetkel on vesinikku nii palju, et käivitub kiire termotuumareaktsioon — vesinik muutub heeliumiks ning vabaneb suur hulk energiat, kiirgust ja gaasi. See hetk võib nüüd iga hetk saabuda.
Põhjakrooni Tau süsteemis on seesuguseid plahvatusi ette tulnud ka varem. Põhjakrooni Tau on seega niinimetatud korduv noova, mis arvatakse plahvatavat enam-vähem iga 80 aasta järel.
Tähe avastas ühe niisuguse plahvatuse ajal 1866. aastal Iiri astronoom John Birmingham. Järgmine plahvatus oli aastal 1946 ning nüüd siis varsti ehk jälle.
Astronoomid on teleskoobid vaatlusvalmis seadnud, sest noovaplahvatust ning selles laiali paiskuvaid aineid uurides, loodetakse saada uusi teadmisi.
Sumner Starrfieldi juhitavas rahvusvahelises teadlasrühmas osaleb ka Eesti astrofüüsik Tiina Liimets. Vikerraadio pühapäevases "Labori"-saates kell 17.05 tuleb Tiina Liimetsaga oodatavast noovast lähemalt juttu.
Pildil on Põhjakrooni Tau tähesüsteem kunstniku kujutuses.