President Alar Karise sõnul võib inseneride töö märkamatult toetada meie igapäevaelu või edendada majandust. "Vaadates mõnd silda, maja või kasulikku seadet, ei pruugi me taibatagi, milline insenertehniline loovus ja nutikus on selle taga," sõnas riigipea.

Tänavuse laureaadi kandidatuuri esitajate sõnul ühendab Partsi tegevusi püüd vähendada hoonete keskkonnamõju ning parandada elukeskkonda, rakendades inseneriteadmisi ja tehisintellekti.

Näiteks uuris Parts oma doktoritöö raames, kuidas paremini juhtida hoonete soojusvarustust, eriti madala energiatarbega hoonetes, kus kasutatakse taastuvaid energiaallikaid nagu soojuspumpi. Selleks töötas ta välja ning testis algoritme, mis optimeerivad ruumitemperatuuri ja kütmist, tagades mugavuse ning säästes energiat.

Tema töö keskne eesmärk on luua sisekliima, mis oleks inimesele mugav, ent samas energiatõhus. "Ehk siis kuidas saavutada hoonetes hea sisekliima võimalikult väikse energiatarbega. [...] Kui lähen kuskile suurde hoonesse ja tunnen ennast seal hästi ehk mulle tundub, et see õhk on mõnus, temperatuur on minu jaoks sobiv, siis tegelikult see kõik ongi just nimelt selle teene, et üks insener on selle valmis mõelnud, see on realiseerunud ja töötab täiesti perfektselt," selgitas ta saates "Terevisioon".

Parts märkis, et tema töö ei piirdu ainult uute hoonete arendamisega, vaid ta tegeleb ka olemasolevate hoonete tehnosüsteemide uuendamisega. Selleks peavad olema need aga piisavalt arenenud, et võimaldada näiteks tehisintellektil põhinevat juhtimist.

"Tänapäeval väga nii-öelda aktuaalne teema, et elekter on kallis ja mida rohkem on võrgus siis taastuvat energiat, seda rohkem see elektri hind ja taastuvenergia osakaal võrgus kõigub. Seetõttu on meil on võimalik ajastada, millal siis oleks mõistlikum, kas rahaliselt või süsinikjalajälje mõttes tarbida," sõnas vanemteadur.

Parts nentis, et kuigi hoonete tehnosüsteemide eesmärk on muuta hooned hiljem energiatõhusamaks ja säästlikumaks, hoitakse projekteerimisfaasis sageli aja ja ressursside pealt kokku. Just hästi läbi mõeldud projekt algfaasis aitaks aga vältida kulukaid ümberehitusi tulevikus. "See on praegu üldiselt väga suur probleem, et projekteerimise peale ei taheta kulutada väga palju aega, aga tulemused [peavad] olla super," lisas vanemteadur.

Presidendi kultuurirahastu 7000 euro suurune preemia on mõeldud noorele, kes on insenerina saavutanud väljapaistvaid tulemusi oma erialal, selle õpetamisel või populariseerimisel. Noore inseneri preemia algatas president Alar Karis 2024. aastal. Mullu pälvis noore inseneri tunnustuse mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmisega tegelev Margus Sammelsaar. Preemiat rahastab Auve Tech.

Vaata ka Partsi saates "Terevisioon" kõlanud intervjuud.