Kreatiini lihaskasvu ergutav mõju võib olla arvatust tagasihoidlikum

Laialdaselt jõutrenni tehes toidulisandina võetav kreatiin võib olla vähem kasulik, kui arvatakse. Austraalia teadlased leidsid eoma kliinilises uuringus, et valk ei aidanud inimestel kasvatada oma lihasmassi tavalisest kiiremini.
Looduslikult esineb kreatiini näiteks mereandides ja punases lihas ning seda valmistab ka inimkeha ise. kreatiin aitab varustada lihaseid energiaga, eriti lühiajalist intensiivset pingutust nõudvatel aladel nagu on jõutõstmises. Mõned teadustööd on näidanud, et kreatiinilisand võib aidata parandada inimese sportlikku jõudlust ning kasvatada tema võimet lihasmassi. Kasulikku mõju on nähtud isegi platseebot kasutanud kliinilistes uuringutes, mida peavad toitumisteadlased uuringute kuldstandardiks, vahendab Gizmodo.
Uus Lõuna-Walesi Ülikooli teadlased eesotsas Mandy Hagstromiga nendivad oma kliinilise uuringu põhjal, et kreatiini kasulik mõju ei pruugi olla märgatav vähemalt tavapäraste dooside puhul. Nende kolm kuud kestnud 54 uurimisalust haaranud töös võtsid pooled osalised iga päev kreatiini viie grammi jagu. Teised sõid enda teadmata ilma mõjuta pulbrit.
Töörühm leidis, et uuringuperioodi lõpuks vähenes mõlemas rühmas rasva osakaal keha kaalust. Kui esimesel nädalal paistis kreatiin andvat rasvavaba kehamassi kasvus umbes 0,5-kilogrammilise eelise, siis uuringu lõpuks oli see mõlemas rühmas kasvanud ligikaudu kahe kilogrammi jagu. Hagstrom kahtlustab kolleegidega, et ka esimesel nädalal nähtud kasu võis olla näiline. Kuna keha koostis paranes juba pärast treeningut, võis kreatiin lihtsalt kehas rohkem vett kinni hoida.
Töörühm ei kanna kreatiini võimalikku lihaskasvu parandavat mõju siiski veel täiesti maha. Näiteks ei välista Hagstrom koos oma kolleegidega, et kasu ilmneb, kui võtta kreatiini pikemat aega ning suuremas koguses. Nad tõid välja, et kreatiini võib pikaajaliselt võtta ka kümme grammi päevas ilma kahjulike mõjudeta.
Vastuolu varasemate töödega selgitas töörühm uuringu ülesehitusega. Paljudes varasemates kliinilistes uuringutes hakkasid osalised võtma kreatiini uue treeningu alguses. Nõnda võis olla raskem eristada, kas lihasmass kasvas kiiremini trenni või toidulisandi toel. Nad lasid seevastu oma uuringus võtta osalistel valku juba nädal enne päris trenni algust, proovides küllastada sellega nende keha.
Ühesemalt tõlgendatavate tulemuste saamiseks soovitab Hagstrom teha täiendavaid eri pikkusega uuringuid. Vahepeal võiks harrastussportlastel tulemuste valguses tekkida parem tunnetus, milliste eesmärkide saavutamine on trenni tegema hakates realistlik, isegi kui võtta sinna juurde kreatiini.
Töö ilmus ajakirjas Nutrients.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa