Inimesed väidavad sageli, et neile ei meeldi teatud käitumine või tooted, kuid tegelikult võtavad nad need trotsimata omaks. Deklareeritud eelistused ja tegelik ülevalpidamine on sageli vastuolus. Vahest on see omadus kasulik, kuna püsib sügavalt juurdununa üle aegade ning kõigi käitumises.

Näiteks on kombeks pidada seebioopereid põlgusvääriliseks. Öeldakse, et see on mäng madalate ja sensatsiooniliste tunnetega. Ühed hoiavad seda ärimudelit salaja ja varjamatult elus. Võimalik, et igavuse tuimuses on isegi süümepiinad erutavad, seda lisaks mugavusele ja eluolu etteaimatavusele. Mõlemad on üksluisuse kasvukeskkonnaks. Iirlaste Oscar Wilde märkis tabavalt, et suudab vastu panna kõigele peale kiusatuse.

Kirjeldatud käitumuslik vastuolu ulatub meelelahutusest palju kaugemale. Poe uksel tehtud küsitlustes kinnitavad sisenevad külastajad, et eelistavad mahepõllumajanduslikke, säästva tootmisega ning kodumaise päritoluga tooteid. Poest väljudes seletavad nad sellegipoolest, miks juhtus seekord vastupidi. Enamik soovib kaitsta oma privaatsust, külvates samal ajal veebiruumi killukesi oma isiklikust elust.

Tehisintellektiga seoses on tärganud veel üks põlguse süljetops. Inimesed räägivad veendunult, kuidas TI loodud looming on õõnes ning sellel puudub inimese väljendusvormide hing ja sügavus. Paljudel juhtudel on tegemist poosiga.

Juhindudes levinud hoiakutest ja eelarvamustest, tarbitakse ühismeedia sisu, suutmata eristada algoritmide ja robotite koostatud rohket sõnumivoogu. Paljud loevad kas ajaviiteks või argireaalsusest pagemiseks proosakirjandust. Lugejad ammutavad loomingust meelehead, kiites selle emotsionaalset sügavust ja narratiivi selgust, kuniks nad ei tea, et selle sünnitas mitteinimene..

Arvestades, kui kehvasti inimesed on oma tõelisi eelistusi ette kuulutavad, paljastab TI-kirjandus meie enesepettuse võimekuse sügavama tegelikkuse. See seab kahtluse alla levinud eelarvamused loovuse, autentsuse ja suveräänseks valikuks peetud maitse suhtes.

Eelmise sajandi lõpus Saksamaa tööturu kriisi tõttu ning järgmise ennetamise lootuses loodi tööturu uuringute instituut, mille eesmärk on tagada uuringutega tõenduspõhine poliitikanõustamine. Ühes värskes uuringus käsitletakse eelarvamusi TI loomingulise kirjutamise suhtes ning valmisolekut loomingu eest maksta. Küsimus pole niivõrd loomingusse suhtumise psühholoogias kui majandusliku väärtusahela toimimises. Teisisõnu, kas TI looming rahuldab inimeste vajadusi niivõrd, et nad panustavad sellesse aega ja raha.

USA-s läbiviidud uuringusse kaasati 654 vabatahtlikku. Valim koostati nii, et oleks enam-vähem võrdselt mehi ja naisi ning erineva hariduse ja poliitiliste hoiakutega raamatusõpru. Osalejatele anti lugemiseks TI loodud jutustus. Teadlased lasid ChatGPT 4-l luua populaarse, uue põlvkonna USA kirjaniku Jason Browni stiilis novell. Töörühm andis enne eksperimenti osalistele teada, et uuringu eesmärk on mõista, kuidas inimesed väärtustavad loomingulist kirjutamist ning kuidas nad sellesse suhtuvad.

Kõigile tutvustati ka kirjanik Jason Browni. Eeldatav lugemisele kuluv aeg oli kaksteist minutit, mille eest maksti igale osalejale 2,50 dollarit. Teadlased ütlesid vaid pooltele, et kirjaniku stiilis loo kirjutas TI. Juhuvaliku põhjal oli teise rühma jaoks autor inimene. Töörühm ei öeldud uurimisalustele otseselt, et autor on just Jason Brown, aga seda võidi oletada.

Lugemise keskel uuriti osalejatelt, kas nad maksaks selle loo eest raha, mis oleks võetud nendele makstavast tasust. Lisaks uuriti, mitu minutit oleksid nad nõus jutustust edasi lugema. Veel uuriti, kui palju nad lugu väärtustasid. Need, kes teadsid, et loo autor on TI, andsid selle sisule oodatavalt madalamaid hinnanguid. Nad kritiseerisid selle lineaarset ennustatavust, raamjutustaja autentsuse ebausutavust ning loo atmosfääri puudulikkust. Need, kes pidasid autorit inimeseks, sedalaadi kriitikat ei andnud.

Uuringu autorid märgivad, et inimese loomingu eelistamine pole reaalses maailmas järjekindel hoiak. Valmidus maksta raha ning jätkata lugemist, ei sõltunud autori inimeseks pidamisest. Küll selgus eksperimendile järgnenud küsitluses, et neist, kes pidasid autorit inimeseks ning said teada, et tegelikult oli loo kirjutanud TI, oleks peaaegu 40 protsenti vähem raha maksnud. Järelikult on majanduslikult kasulik TI-autorit varjata. Selle puhul on aga oodata seadusandlikke piiranguid ja täpsustusi.

Suures pildis oli uuringu eesmärk mõista tööturul kaubeldava TI töise panuse väärtust ning kas selle eest makstakse nii raha kui ka kulutatakse sellele aega. Suurema pildi mõttes leiab aset nn pimeeksperiment. Nii nimetatakse eksperimenti, milles osalejad ei tea, et nad on eksperimendis. See leiab aset just praegu.

Paistab, et lugejad on tegelikult kõigesööjad. Seda kinnitavad ka kirjanikke esindavate organisatsioonide üha valjemad protestid oletatavasti TI kirjutatud raamatute suhtes. Arvatavasti on nende seas ka inimeste kirjutatud teoseid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".