Jupiteri kuul Callistol on tõenäoliselt meri
Paljudel Päikesesüsteemi planeedikaaslastel ehk kuudel arvatakse olevat pinna all suuri meresid. Ainult, et pole teada, millistel.
Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteri suuruselt teise kaaslase Callisto puhul kahtlustatakse seda, kuid kindel ei olda.
NASA kosmosesond Galileo tegi 1990ndatel Jupiteri süsteemis tiirutades Callisto lähistel magnetvälja mõõtmisi, millest nähtus, et taevakeha jäise koore all võib loksuda soolase veega meri.
Kõhklused on aga jäänud, sest Callistot ümbritseb ka tugev ionosfäär, ülihõreda atmosfääri osa, mille aine on kiirguse toimel elektriseerunud ning muutunud ioonideks.
On arvatud, et see elektrit juhtiv piirkond võib jätta magnetvälja mõõtmistesse samasuguseid jälgi kui pinnaalune soolane ja elektrit juhtiv meri, mistõttu seda merd ei pruugi siiski olemas olla.
Kuid rühm Ameerika teadlasi on nüüd Galileo kogutud mõõteandmeid senisest teravama pilguga uurinud.
Corey Cochrane California Tehnikainstituudist ja ta kolleegid võtsid analüüsil arvesse kõigil kaheksal Callistost möödalennul tehtud mõõtmiste andmeid erinevalt varem tehtud väiksema vaateväljaga teadustöödest.
Nad kirjutavad ajakirjas AGU Advances, et kogu andmestikku korraga vaadates, paistab pinnaalune meri palju selgemini välja.
Selgust aitasid luua ka tõhusad statistikavõtted. Callisto sisemuse ja ionosfääri tulemusi kontrolliti võimalikult õigesti kirjeldada püüdvate arvutimudelite peal.
Cochrane ja ta kolleegid jõudsid järeldusele, et meri asub kümnete või sadade kilomeetrite sügavusel ning on vähemalt mitukümmend kilomeetrit sügav.
Suuremat selgust toovad loodetavasti lähiaastatel Jupiteri süsteemi sisenevad uued kosmoseaparaadid, ameeriklaste Europa Clipper ja eurooplaste JUICE.
Loomulikult ei jäeta võimaluste piires uurimata õhkõrna võimalust, et Callisto süvameres võiks olla elu.
