Ajutüve rakud aitavad söömist õigel ajal lõpetada
Laias laastus käivad loomariigis asjad nii, et kui kõht on tühi, siis tuleb süüa ning kui kõht saab täis, siis on paslik söömine lõpetada.
Ameerika teadlased on nüüd avastanud hiire ajust rakud, mis otsustavad, millal on hiir sedavõrd piisavalt söönud, et rohkem ei ole enam vaja.
Arvatavasti on samasugused rakud olemas ka inimese ajus ning see annab lootust, et neid rakke nutikalt mõjutades, võiks aidata inimestel vältida ülesöömist ja sellest tulenevat ülekaalulisust.
Alexander Nectow New Yorgist Columbia Ülikoolist ja ta kolleegid avastasid laiema aju-uuringu käigus, et hiire ajutüves leidub närvirakke, mis toodavad söögiisu reguleerivat hormooni koletsüstokiniini.
Teadlasi hakkas huvitama, kuidas need rakud täpsemalt toimivad ning mida nad korraldavad.
Nad pistsid hiirtele pisikesed elektroodid pähe ning asusid nende rakkude aktiivsuse muutusi jälgima, sellal kui hiir ise oma igapäevatoimetustega tegeles.
Nii panid nad peagi tähele, et iga kord kui hiir asus mõnd toidupala nosima, läksid need rakud järsku aktiivseks, kuid seejärel rahunesid.
Lähemal uurimisel selgus, et need rakud reageerivad toidu nägemise, toidu lõhna ja toidu maitse peale. Samuti saavad nad kehas levivate hormoonide käest teada, kuidas on kõhus toiduga lood. Nad paistavad tegutsevat kogu selle sisendinfo põhjal.
Järgmiseks muundasid teadlased neid närvirakke nii, et neid sai valgussignaali abil sisse ja välja lülitada.
Kui teadlased lülitasid need rakud valguskiirega sisse sel ajal, kui hiir sõi, siis hakkas hiir aeglasemalt sööma. Mida aktiivsemaks rakud aeti, seda aeglasemaks söömine jäi, kuni see lõpuks lakkas.
Veel märkasid teadlased, et semaglutiid, ravimaine, mida turustatakse muu hulgas Ozempicu nime all, aktiveeris samuti neid närvirakke.
Sellistest tähelepanekutest kirjutavad Nectow ja kaasautorid ajakirjas Cell.
