Varblase sõnul ei saa majandusteaduslikust vaatenurgast Trumpi poliitikat mitte kuidagi ratsionaalseks pidada. Laiaulatuslike kaubandustollidega lajatamine kergitab korraga nii importkaupade kui ka USA kohaliku toodangu hindu. Põhjus on lihtne, maksustamisele lähevad ka kodumaiseks tootmiseks vajalikud sisendid, sh teras ja alumiinium.

"Trumpi poolt hääletajad maksavad edaspidi poes sama kauba eest kallimat hinda. Majandusloogika lihtsalt ei tööta siin. Populism töötab täiesti teisel alusel," nentis Varblane.

Ta lisas, et Trumpi valimisvõidu taga võib paljuski näha tõejärgset või tõevaba ühiskonda. "Emotsioonid on olulisemad kui tõde. See tähendab, et igaühele räägitakse sotsiaalmeedias mitte tõde, vaid just seda, mis talle meeldib. Seda teeb ka Trump oma valijatega," nentis teadlane.

Varblase sõnul sai Trump juba eelmisel ametiajal tollide kehtestamisega vastu näppe. Ta pole sellest nähtavasti midagi õppinud. Kõige markantsema näitena tõi ta välja kaubandussõja Hiinaga, millest Trump pidi lõpuks loobuma, sest tema enda valijad muutusid liialt rahulolematuks.

"Trump läks suure hurraaga Hiinale tolle kehtestama. Siis selgus, et tema valijad toodavad kesklääne osariikides tohutult sojauba ning müüvad seda 12 miljardi eest Hiinasse. Mida tegi Hiina? Hiina pani sojaubadele kõrge tollimaksu peale ning Trump pidi hakkama oakasvatajatele eksporditoetusi maksma, et nad tulust ilma ei jääks," märkis Varblane.

Lõpuks kaotati mõlemal poolel lihtsalt hunnik raha ning õnnelikuks ei saanud mitte keegi, nentis professor. "Nüüd hakkame jälle rohkem nägema selliseid asju. Tegelikult sellest enam ei räägita, mis USA kaubandussõjast Hiinaga sai, 2020. aastal sõlmiti lihtsalt rahu. See rahu on kestnud nüüdseks neli aastat," lisas Varblane.

Ameerika tarbija kaotab igal juhul

Urmas Varblane usub, et varsti koputavad USA ärimehed Trumpi õlale ning paluvad tal hoogu maha võtta. "Tänapäeva väärtusahelad on niivõrd keerulised, et kellelgi pole täielikku ülevaadet sellest, kuidas keegi kellegi käest midagi ostab. Selleks peab ülitark inimene olema, et näha kõiki seoseid ning millised imporditavad kaubad on sisendid sinu enda kodumaises tootmises," selgitas majandusteadlane.

Senise kogemuse põhjal lähevad impordi kallinemisel ka sisendid kallimaks ning selle tõttu kannatavad terved tööstusharud. "Trump tegi korra selle vea 2018. aastal, kehtestades karmid tollid terasele ja alumiiniumile. Ta ütles, et nüüd hakkame ise tegema. Selle tõttu muutus teras tollimaksu võrra kallimaks ning USA autotööstus pidi tegema autode ostmiseks suuremaid kulutusi," lisas Varblane.

Majandusteadlase sõnul kehtib selle kohta inglise keeles termin deadweight loss. Lühidalt tähendab see majanduse tühikulu, millest ei võida mitte keegi. Tootjad maksavad rohkem ning tarbijad maksavad lõpptoote eest samuti rohkem. Ära kaob tulu, mida annab rahvusvahelises kaubanduses riikide spetsialiseerumine.

"Väga tähtis on aru saada, et kaubanduse aluseks on tegelikult spetsialiseerumine. Riigid tahavad teha neid asju, mida nad suudavad hästi valmistada ning odavalt müüa. Tolli ette pannes, hakkad jõuga seda spetsialiseerumist pärssima," toonitas Varblane.

Karmide tollimaksude tagajärjel hakkavad USAs tõusma eeskätt odavkaupade hinnad, mida müüvad poeketid nagu Walmart. Just taolistes poodides käib Varblase sõnul Ameerika alumine keskklass. "Ülemine keskklass käib hoopis teistes poodides. Nende jaoks see 5–15 protsenti hinnatõusu eriti ei loe, aga seda alumist seltskonda mõjutab see väga," tõdes ta.

"Nüüd peab Trump hakkama trükkima veelgi rohkem kuponge, mida Ameerikas vaestele jagatakse. Nendega käivad nad siis mööda poode ning otsivad neid kaupu, mis on odavama hinnaga," nentis professor.

Lääne populismis on süüdi globalism

Urmas Varblane tõi välja, et Trumpi võimule aidanud Lääne populismi majanduslikuks aluseks võib pidada eelkõige globaliseerumist. 1980ndatel ja 1990ndatel avanesid Hiina ja teiste kolmandate riikide majandus välisinvesteeringutele. "Euroopa ja Põhja-Ameerika suurfirmad hakkasid investeerima arengumaadesse. Enne ei lubatud neid lihtsalt sisse," selgitas professor.

Arengumaade, eelkõige Hiina, majanduse avanemise tulemusel kolisid suured Lääne ettevõtted tööjõumahuka tootmise kodumaalt minema. "Kodumaistele töötajatele öeldi, et kui nad neile pakutava palgaga rahul pole, viivad nad ka need tööd Hiinasse. Neil tekkis võitluses ametiühingutega ja oma töötajatega jõuõlg," märkis Varblane.

Globaliseerumise tagajärje ilmeka näitena tõi Varblane välja, kuidas USA tööstustöölise reaalpalk pole tõusnud viimased 30 aastat, isegi kui see on nominaalset kasvanud. "Teatud segment ühiskonnast ei võitnud enam üldse. Majandus kasvas, aga võitsid vaid valgekraed – need, kes töötasid teenustes, tegid IT-d või juhtisid ettevõtteid, mis Hiinas tegutsesid. Tööpingi taga tootjad ainult kaotasid," nentis ta.

Varblase sõnul püüabki Trump nüüd näidata, et tema tuleb just nendele kaotajatele appi. "Kogu Make America Great Again loosung tähendab, et USA ettevõtted peaksid välismaalt oma allüksused tasapisi kodumaale tagasi kolima ning seal tootma hakkama," sõnas professor.

"Seal on nüüd mängus üks suur aga. USA-s peaks leiduma töötajaid, kes oleks nõus töötama selle palga eest, mille eest ollakse nõus Vietnamis töötama. Selliseid töötajaid Ameerikas pole, kui jätta kõrvale need, kes tulevad Ladina-Ameerikast," arutles Varblane.

Trump peaks eelkõige panustama Mehhikosse

Urmas Varblase sõnul torkab Trumpi majanduspoliitikas silma karjuv ebaloogilisus, milleks on Mehhiko ähvardamine tollidega. "Mehhiko on just see riik, mis võiks aidata tal Hiinaga võidelda. Trumpil on vaja Mehhikos tootmist, et immigrandid ei tuleks üle piiri USA tehastesse ning USA firmad teeksid Mehhikos sama asja, mida nad teevad praegu Hiinas, Vietnamis või Laoses," selgitas ta.

Seega tapab Trump kuldse võimaluse kasutada Mehhikot Hiina ja teiste arengumaade aseainena. Mehhikos tootmise muudaks veelgi mugavamaks tõik, et see kuulub NAFTA-sse (Põhja-Ameerika vabakaubanduse leping, toim). "Ülirumal oleks panna Mehhiko ja USA vahele tollid. Võitle siis selle immigratsiooniga, aga ütle, et mehhiklased on meile head, kui nad teevad meie jaoks tööd Mehhikos!" leidis Varblane.

Kokkuvõttes tegi professor veel ühe tähelepaneku, mis võib Trumpi edasise ametiaja kohta ühtteist öelda. "Tema ametisse vannutamisel polnud kohal mitte ühtegi tootjat, ei ühtegi auto- ega terasetööstusega seotud inimest. Polnud ka ühtegi põllumajanduse esindajat, olid ainult meediaärimehed," märkis ta. 

"USA-s käib hetkel metsik võitlus selle nimel, milline sõnum jääb peale. Praegu on selleks mingite Meta-vendade mitte tootjate sõnum," võttis Varblane kokku.