"Riiki pole niivõrd kaua huvitanud maapiirkondade elanike kaasamine riigi asjade üle otsustamisse. Kuid nüüd, kui on vaja nendega veidikenegi arvestada, on lihtsalt liiga hilja," sõnas Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor Aet Annist. Seejuures pole tema sõnul sugugi alust arvata, et linnarahvas kuidagi teisiti reageeriks, kui tuugenid näiteks keset linna püstitada.

"Kõigepealt põlastasime 90ndatel maainimesi nende väidetava "kolhoosimentaliteedi" ja töötuks jäämise pärast tingimustes, kus töö lihtsalt haihtus. 21. sajandi alguse muutuseaastatel jätsime nad otsustamisest ning muutustest kasu saamisest enamasti kõrvale," loetles teadlane.

"Sealhulgas jätsime nad 2015. aastal selliste poliitiliste jõudude mõjuvälja, kellel on tänaseks vandenõuteoreetilised vaated ja eesmärgid. Samas püüame kõrvalejäetutele nüüd peale suruda mingit uut, üsna radikaalset muutust. Kui nad sellele muutusele vastu hakkavad, siis nimetame neid harimata lollideks," arutles Annist.

Selle taustal on antropoloogi hinnangul nüüd hilja üllatuda, et usaldamatus riigi suhtes on kasvanud väga suureks. Selleks, et sellistes tingimustes teaduspõhisusega inimesteni jõuda, tuleb lisaks väga keerulise info edastamisele tegeleda samal ajal ka usalduse loomisega. "Inimesteni voogab lainetena vandenõuteoreetilist umbluud, mille hindamiseks ei andnud koolid neile piisavalt ettevalmistus," nentis Annist.

Sotsiaalmajanduslikust vaatest leiab ta, et maainimestele ei ole jäänud oma eluolu vähegi talutavana hoidmiseks eriti palju muid lahendusi, kui võidelda kasvõi hüsteeriliselt kõlava tooniga järjekordse raputuse vastu, mille kasutegur ei tundu neile õiglane.

Inimesed tahavad näha uuringuid

Tuulikute suhtes Vinni valla piirkonna elanike arvamusi kaardistanud Antropoloogia Keskuse antropoloog Keiu Telve märkis, et praeguse seisuga ei saa inimesed aru, kuhu, kui palju ning kui kõrgelt midagi püstitatakse. Teisisõnu elavad inimesed infosulus.

"Arvamus oli ühene, et sellest teemast tahetakse rohkem teada. Kohalikud soovivad näha ekspertide arvamusi ja konkreetseid numbreid, kuhu tuulikud täpselt tulevad, keda nad mõjutavad ning kui suured need on," sõnas Telve.

"Olime väga üllatunud, et kogukonnast paistis vastu teadmatus ning teadmatusest tulenev ebakindlus. Inimesed tahavad tõepõhist, usaldusväärset ja uuringutega kinnitatud informatsiooni. Alles siis saame rääkida konkreetsetest sammudest, mida edasi teha," lisas antropoloog.

Telve nentis, et Vinni valla näitel on tekkinud tuuleparkide ümber palju kisa, samas kui elanikel ei õnnestu midagi täpsemat teada saada. "Minu peamine sõnum antropoloogina on, et tegelikult läheks vaja üle-eestilisi uuringuid, mis annaks teeraja kätte, kuidas kogukonnad saaks üksteist ära kuulavas mõttevahetuses jõuda kõige paremate lahendusteni," leidis antropoloog.

Tema hinnangul tuleks kõigepealt paika panna, millised on elanike ootused vallale, külale ja arendajale. Tegemist on pika teekonnaga ning praegu hüpatakse mitmetest sammudest üle, nentis teadlane.

"Minu vaates on vara rääkida sellest, millised on inimeste konkreetsed soovid. Inimesed tahavad kõigepealt infot, uuringuid ja ekspertide arvamusi. Tahetakse arutelusid turvalises ja ärakuulavas keskkonnas. Alles seejärel saavad inimesed öelda, mida nad soovivad," võttis Keiu Telve kokku.

Riik ei suuda ennast selgelt väljendada

Aet Annist tõi välja sedagi, et väga suurt kitsaskohta kujutab segadus ja ebaselgus, mida külvab nii riik kui ka meedia teaduse ja kliimamuutusega seotud teemadel. Sihikindel ja selgesti mõistetav teavitustöö on jäänud üldise kära taustal liialt nõrgaks.

"Kõigepealt jäetakse mulje, nagu poleks kliimateema üldse asi, millega eriti tegelema peaks. Jääb mulje, nagu oleks kliimateadus ja teadus üks suhteliselt udune, ebaselge ning kinni makstud värk. Kõik on vaieldav ning igaüks on ekspert," sõnas kaasprofessor.

Annist viitas, et teadlased on hoiatanud kliimamuutuse eest juba aastakümneid. Samas on nad toonitanud, et mida kauem tegevust edasi lükata, seda suuremaid muutusi on vaja inimestelt. "Nüüd siis oleme olukorras, kus kibekähku on vaja luua uus infrastruktuur, mille rajamise käigus kannatab paratamatult nii looduskeskkond kui ka inimesed, kes selle muutuse teele jäävad. Küsin, kus te enne olite, kõrgelt haritud poliitikud ja ettevõtjad?" nentis antropoloog.

Kokkuvõttes leiab Annist, et maainimeste protestihääl on tervitatav, sest aastakümneid oli see kuhugi kadunud. "Iseasi, et seda häält dirigeerib poliitiline äärmus, mis ei esinda ühtegi väärtust, mida tulevikult soovida tahame. Tuuleparkide asenduseks ei pakuta mitte mõistlikumat energiatarbimist, vaid ikka vana halba fossiilkütust või siis põrsana kotis mõne ettevõtja lemmiktuumajaamaprojektikest," leidis antropoloog.