Vana DNA elustab kodulamba ajaloo
Lammas on üks inimese vanimaid kaaslasi. Juba tuhandeid aastaid on inimene püganud lambalt villa, lüpsnud piima ja küpsetanud lambaliha.
Rahvusvaheline erialadeülene teadlasrühm eesotsas Kevin Dalyga University College Dublinist Iirimaalt uurisid läbi üle saja lamba genoomi, kes on elanud viimase 12 tuhande aasta jooksul ning kelle luid on leitud arheoloogilistest leiukohtadest pikas vööndis üle Euraasia, Iirimaalt Mongooliani.
Ajakirjas Science avaldatud tulemused pakuvad ülevaate kodulamba päritolust ja levikust aastatuhandete vältel ning lambaelu seostest inimajaloo tähtsate epohhidega.
Vanim küla selles uuringus, mille elanikud lambakasvatusega tegelesid, on Kesk-Türgis asuv Aşıklı Höyük, kus lambaluuleiud pärinevad enam kui 11 000 aasta tagant.
Paistab, et just sellest piirkonnast, omaaegse viljaka poolkuu põhjapoolsetelt aladelt, on kodulamba geenid koos lambapidamise praktikaga laiemalt levima hakanud.
Vanimad lambad Euroopa maailmajao pinnal elasid uuringu andmetel hiljemalt 8000 aastat tagasi.
Geenidest selgus, et eurooplastest lambakasvatajad tegelesid ka tõuaretuslikku laadi tegevusega, valides lambaid välja villakarva värvi järgi.
Eriti selgelt on kunstlik valik eelistanud üht niisugust geeni, mis teatakse andvat lambale selga valge karvakasuka.
Umbes samast ajajärgust on teada, et inimesed on rakendanud kunstlikku valikut ka kitsedele. Need kaks seika ongi kõige vanemad teadaolevad juhtumid, kus inimene on mõne teise liigi tunnuseid omatahtsi muutnud.
Umbes samal ajal, 8000 aastat tagasi, oli kujunenud ka geneetiline eristumine ühest küljest Euroopa ja teisalt Iraani ning Kesk-Aasia kodulammaste vahel. Kuid see eristumus ei jäänud kauaks püsima, sest idapoolsed lambavariatsioonid hakkasid peagi läände levima.
Kui umbes 5000 aasta eest läksid Euraasia steppidest liikvele karjakasvatajatest indoeuroopa rahvad, kajastusid need suured ränded ka lammaste genoomis. Daly ja ta kaaslased tõdevad, et lambakasvatussaadused nagu vill, piim, juust ja liha toetasid indoeurooplaste massimigratsioone.