Geenide struktuur ja aktiivsus ohjavad vananemist käsikäes
Inimesed saavad ikka üha vanemaks, põhjuseks ei ole ainult aja kulg, vaid muutused inimese kehas molekulaarse tasandini välja.
Teadlased on välja pakkunud kaks olulist molekulaarset mehhanismi, mis vananemist toovad, nüüd selgus Ameerika teadlaste tööst, et need mehhanismid on tegelikult teineteisega tihedamalt seotud, kui arvati.
Üheks vananemise molekulaarseks aluseks on peetud juhuslike muudatuste ehk mutatsioonide teket rakkude DNA-s; muudatusi tekib aja jooksul üha juurde, nende toime kumuleerub ja organismis kujunevad välja vananemist iseloomustavad tunnused.
Teine molekulaarne alus on samuti seotud DNA-ga. See on epigeneetiline mehhanism, mis väljendub peamiselt väikeste aatomirühmakeste kinnitumises DNA molekuli külge.
Need aatomirühmakesed, mida nimetatakse metüülrühmadeks, koosnevad ühest süsiniku ja kolmest vesiniku aatomist ja nende DNA külge haakumise ehk metülatsiooni toimel muutub mõningate geenide aktiivsus. Kui geenide aktiivsus muutub, ilmneb organismis muutusi, mis võivad samuti esile kutsuda vananemistunnuseid.
Zane Koch San Diego California Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid nüüd enam kui 9000 inimese geenimutatsioone ja metülatsiooni. Nad tuvastasid kahe nähtuse vahel tugevaid sisemisi seoseid.
Selgus, et üksainus mutatsioon võib valla päästa terve metülatsiooni kaskaadi, mis võib ilmneda üle kogu genoomi, mitte ainut selles piirkonnas, kus mutatsioon tekkis.
Koch ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Aging, et organismi vanust võib ühtemoodi ära arvata nii mutatsioonide kui ka metülatsiooni põhjal, sest metülatsioon kaasneb mutatsioonidega sedavõrd kindalt.
Tulemustest järeldub aga, et juhuslikud geenimutatsioonid on vananemise peamised põhjustajad ja metülatsioon pigem selle kaasnähe.
Kui seni on arvatud, et metülatsioon võib toimida teatava bioloogilise programmi alusel, millesse on lootust sekkuda, siis nüüd tundub, et seda lootust ei tarvitse olla, sest geenimutatsioonid on päris paratamatult ette tulev nähtus.
Kuid teisest küljest, mida paremini teadus vananemise molekulaarseid aluseid tunneb, olgu need millised tahes, seda rohkem on võimalusi leida vananemist edasi lükkavaid või koguni tagasi pööravaid võtteid.